Minu unistuste päev

Viimased uudised

Erilise südamega väikesed patsiendid23 aprill 2021

Minu Unistuste Päeva programmi on aastate jooksul nomineeritud kõige rohkem just erinevate südamerikete ja haigustega lapsi. Kas operatsiooni vajav südamerike on “diagnoos kogu eluks” või mitte ning millised on üldse levinumad südamehaiguste liigid?

 

Südamekuu raames ajasime juttu Tallinna Lastehaigla arsti ja kardioloogi dr Maila Raidmäega, kes on üks usinamaid nomineerijaid, et kõik tema väikesed patsiendid ikka oma unistuste päeva kätte saaksid.

Millised on levinumad südamehaiguste diagnoosid?

Lastel võivad olla kaasasündinud südamehaigused ja elu jooksul omandatud haigused. Näiteks varases looteeas tekkinud südame ja suurte veresoonte arengurikked on kaasasündinud. Elu jooksul omandatud südamehaigus on näiteks südamelihase põletik ehk müokardiit. Kuna südame ja veresoonte areng on keeruline, paljudest etappidest koosnev protsess, kus igas etapis võib midagi valesti minna, on ka palju erinevaid südamerikke tüüpe. Sagedasemad rikked on südame vaheseintes olevad “augud” ehk defektid, neist kõige sagedasem vatsakeste vaheseina defekt, mida esineb ligikaudu 25-30% südameriketest.

Kui palju südamehaigeid lapsi Eestis aastas keskmiselt sünnib?

Südamerikete esinemissagedus on 8- 10 last 1000 vastsündinu kohta. Eesti sündimust arvestades, sünnib meil 100-120 südamerikkega last aastas. Esinemissagedus poistel ja tüdrukutel on võrdne.

Millised on ravivõimalused Eestis?

Umbes 50% kaasasündinud südameriketest diagnoositakse vastsündinueas, 95-97% esimese eluaasta lõpuks. Tänapäeval leitakse tõsisemad rikked juba 20. rasedusnädala ultraheliuuringus. Varane diagnostika võimaldab sünnitust planeerida. Eesmärgiks on õigeaegne ja adekvaatne ravi, mis on oluline edaspidiseks eluks. Eestis on igati tänapäeva tasemel võimalused südameriketega laste raviks. Kõik vajalikud operatsioonid tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumis. Meil on väga hea koostöö Helsingi Ülikooli Lastekliinikuga. Keerulisemad operatsioonid tehakse enamasti seal, vajadusel ka teistes Euroopa suuremates keskustes. Kui arstide otsusel on ravivajadus väljaspool Eestit, on Haigekassa poolne rahastus alati olemas olnud.

Kas lapseea südamerikked on pigem lapseeas parandatavad või toimub osa ravist lapsena ja edasi täiskasvanueas?

Operatsiooni vajav südamerike on peaaegu alati “diagnoos kogu eluks”. Sageli piisab ühest korrigeerivast operatsioonist, mõnikord on ravi etapiline ja vaja on mitut operatsiooni lapseeas. Kuna tänapäeval saab enamus südameriketega lapsi täiskasvanuks, on sageli vaja korduvaid operatsioone ka hilisemas eas, näiteks asendatud kopsuarteri klapi vahetus. Või mõnel juhul on vaja esmast operatsiooni alles täiskasvanuna, näiteks kahehõlmaline aordiklapp ja selle elu jooksul süvenev funktsioonihäire.

Kui kaua peab südamehaige laps jälgimisel käima enne kui saab öelda, et on lõplikult terve?

Kaasasündinud südamerikke ravi sõltub rikke tüübist ja raskusest. Väikesed defektid, näiteks vatsakeste vaheseina väike defekt, sageli ravi ei vaja, need sulguvad ise või ei häiri südametööd. Need lapsed on lastekardioloogi juures regulaarselt jälgimisel kuni defekti sulgumiseni või täiskasvanueani.

Mis see jälgimine üldse tähendab? Mis protseduurid? Kui sagedasti?

Olenevalt rikkest ja vajaminevast ravist, on jälgimisvajadus väga erinev. Sama rike võib kulgeda väga erinevalt. Tavapärased uuringud on elektrokardiogramm ja südame ultraheli, vahel ka 24 tunni EKG uuring või 24 tunni vererõhu uuring. Tänapäeval on südame magnetresonantstomograafia hea informatiivsusega. Keerulisematel juhtudel on vaja südame sondeerimist või elektrofüsioloogilist uuringut, mida lastele tehakse Tartus.

Milliseid piiranguid südamehaigus lapsele seab?

Kas ja millised piirangud südamehaiguse tõttu on vajalikud, sõltub haigusest. Ravi eesmärk on võimalikult tavapärane elu. Kõik ei saa olümpiavõitjaks ka siis kui südameriket ei ole ja see ei olegi siht.