Minu unistuste päev

Viimased uudised

Mida peaksime teadma lapseea vähist12 veebruar 2021

4-aastane Mirjam, 6-aastane Annabel, 6-aastane Sander, 8-aastane Lenna, 16-aastane Liilia. Need on vaid mõned vähihaiged lapsed, kellele oleme korraldanud unistuste päeva, et lapsed saaks viia mõtted haigusest eemale ning tunda rõõmu hetkes olemisest. Vähilapsed moodustavad Minu Unistuste Päeva sihtgrupist hinnanguliselt tervelt kolmandiku.


 

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit (EVLVL) on meie hea sõber ja koostööparter, kellega oleme üheskoos korraldanud kolm Pardirallit ning täitnud paljude vähilaste unistused, et pakkuda vapratele võitlejatele emotsionaalset tuge ja hoolitseda nende vaimse tervise eest. Ajasime juttu EVLVL koordinaator-tugiisiku Luive Merilaiga ning uurisime, miks tekib üldse lastel vähk ja mida peaksime vähilastest teadma.

Mis on vähk?

Vähk on geneetiline haigus, mil normaalsete keharakkude asemele tekivad teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud. Keharakkude muutused geenides võivad olla päritud või elu jooksul tekkinud muutused ehk mutatsioonid (Eesti Vähiliit).

4-aastane Mirjam oma unistuste päeval

Tallinna Lastehaigla onkoloogia-osakonna juhataja Kadri Saks räägib: “Eesti Vähiregistri andmete alusel haigestub lapseeas ehk vanuses 0-18 aastat Eestis pahaloomulistesse kasvajatesse keskmiselt 52 last aastas. Seega räägime me suures plaanis väikestest numbritest.”

Saks lisab: “Laste onkoloogia tegeleb harvikhaigustega, mis tähendab, et meie kõige sagedasem onkoloogiline haigus on äge lümfoblastne leukeemia ja mida me diagnoosime Eestis keskmiselt 8 juhtu aastas. Üldse leukeemiaid ehk rahvakeeles verevähke kokku umbes 12 juhtu aastas.

6-aastane Sander oma unistuste päeval

Sageduselt järgmine haiguste grupp on lapseea kesknärvisüsteemi kasvajad ehk rahvakeeles ajukasvajad. Kesknärvisüsteemi kasvajad on väga erinevatest haigustest koosnev grupp, kus võib esineda kasvajaid, mida täiskasvanutel üldse ei näe, näiteks atüüpilised teratoidsed rabdoidsed kasvajad. Või agressiivsed ajukasvajad, mida esineb võibolla üks kord aastas, nagu medulloblastoom,” räägib Saks. 

EVLVL liidu koordinaator-tugisik Luive Merilai täiendab: Pahaloomulised kasvajad võib jagada kaheks rühmaks:

  • süsteemsed kasvajad
  • soliidkasvajad

Süsteemsed kasvajad on näiteks leukeemiad ehk vereloomehaigused, st kasvajad on kogu organismis, sest veri on igal pool.

Soliidkasvajad on alguse saanud mingist konkreetsest elundist, näiteks maksast või koe tüübist, näiteks astrotsütoom astrotsüütidest. Soliidkasvajatel määratakse staadiume I-IV, kuid see määramine on lapseeas igal kasvaja liigil erinev. Tavaliselt tähendab siiski I staadium väikest ja hästi piirdunud kasvajat ning IV staadium tähendab suurt ja sageli ka teistesse organitesse või kudedesse levinud kasvajat.

6-aastane Annabel oma unistuste päeval

Lapseea kõige sagedasemaks kasvajaks on äge lümfoblastne leukeemia, aga kõige sagedasemad soliidkasvajad esinevad ajus. Tunduvalt harvem esineb teistest koealgetest pärinevaid kasvajaid: lümfoomid (lümfisõlmedest), neuroblastoomid (neerupealistest või perifeersetest närvijuurtest), osteosarkoomid (luudest), müosarkoomid (lihastest), nefroblastoomid (neerukoest) jne.

Miks lastel kasvajad tekivad?

Lapseea kasvajale ja vähi tekkele ühest põhjust ei ole. Enamasti on lapseea pahaloomulised kasvajad kaasasündinud. Näiteks ei tunne immuunsüsteem kasvaja arengut kehas ära ning ei pidurda seda või on kasvaja ise kaasasündinud.

Põhjuseid on mitmeid, näiteks geneetiline soodumus, keskkonna kahjulikud mõjud (kiirgus, keemilised ained, viirused) või immunoloogilised tegurid, mis liituvad organismi vastupanuvõimega.

Millal saab öelda, et haigus on remissioonis?

Haigus on remissioonis, kui ägedad haigusnähud ja muud haigusele iseloomulikud tunnused on nõrgenenud ning laborinäitajad on normaliseerunud või oluliselt paranenud. Igal kasvaja tüübil on remissiooni hindamiseks omad kriteeriumid. Paljudel lapseea kasvajatel võib ravi jätkuda ka siis, kui kasvaja on juba nn „remissioonis“ ehk siis kasvaja on juba opereeritud või uuringud kasvaja olemasolu enam ei näita. Sellise ravi eesmärgiks on kinnistada head ravi tulemust, et ei tekiks retsidiivi ehk kasvaja ei tuleks tagasi.

Keerulisem on vastata küsimusele, millal laps on terve. Kõige sagedasemaks määratluseks on, et kui haigus pole ravi algusest viie aasta jooksul tagasi tulnud, on laps terve.

8-aastane Lenna oma unistuste päeval

Kadri Saks: “Laias pildis võib öelda, et ~80 % lapseea pahaloomulistest kasvajatest paranevad. Erinevate haiguste lõikes on aga paranemise võimalused väga erinevad. Lapseea sagedaseima haiguse, ägeda lümfoblastse leukeemia korral paranevad tänasel päeval ~75-80% patsientidest. Veel paremad on tulemused lapseeas lümfoomide ja nefroblastoomide korral, kus tavapärase keemia- ja kiiritusraviga paraneb peaaegu 90% patsientidest.”

Mida me peame teadma vähilastega seotud piirangutest?

Vähihaiguse ravi on kurnav. Kõrvaltoimed on rasked - iiveldus, oksendamine, väsimus, suulimaskesta valu, neeluprobleemid, juustekaotus, tujukus, maitsemuutused. Mõned keemiaravimid võivad mõjutada närvisüsteemi. Seega ei ole laps kasvatamatu, vaid jonnakat käitumist võivad ravi ajal põhjustada ravimid.

16-aastane Liilia oma unistuste päeval

Keemiaravi muudab last infektsioonidele vastuvõtlikumaks kui tavaliselt. Kaitserakkude vähesus veres vähendab organismi vastupanuvõimet bakteritele ja seentele, millest suureneb infektsiooni tekkimise oht.

Praegusel koroonaajal on vähihaiged lapsed otsene riskigrupp, keda tuleb eriti hoolikalt viiruse eest kaitsta. Isegi tavalisel, viirusevälisel ajal on oluline enne lapse külastamist helistada ja uurida:

  • kas laps tunneb ennast külastajate vastuvõtmiseks piisavalt hästi
  • külastada saad last kodus või haiglas ainult siis, kui oled ise täiesti terve
  • oluline on pesta enne koju või osakonda minekut hoolikalt käsi
  • lapse kaitsmiseks kanna maski

Luive leiab, et vähihaigetele lastele ja nende peredele on väga oluline psühholoogiline tugi ning sõprade abikäsi ja sarnase kogemusega vanemate toetus. Ta julgustab vähihaige lapse vanemaid abi küsima oma sõpradelt ja lähedastelt, et koos selles raskes katsumuses võidelda. Luive lisab: “Samas on vähil võimalus muuta inimesi ka optimistideks, hoides kinni igast õnnelikust hetkest. Osata tunda rõõmu igast pisemastki õnnestumisest, näha ka igas kaoses uusi võimalusi, valgust, lootust. See karm kogemus õpetab olema tänulik ja mitte midagi enesestmõistetavaks pidama, väikesed asjad pole enam väikesed ja isegi suured asjad pole enam nii suured.”

Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit on 1992. aastal loodud organisatsioon, mille eesmärgiks on aidata vähihaigeid lapsi ja nende peresid ning hoida usku ja lootust. Liidu moodustavad inimesed, kellel on sarnane kogemus, kes teavad, millest nad räägivad ja kelle soov on aidata.

Emaspäeval, 15. veebruaril on rahvusvaheline vähihaigete laste päev, mille sümboliks on kuldne lint, millega näidatakse toetust ja solidaarsust lapseea vähivastasele võitlusele.


Kasutatud allikad:
Minu Unistuste Päev
Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit
Eesti Vähiliit
Delfi, Mari Skuin “Lasteonkoloog Kadri Saks: rõõm on tõdeda, et me suudame terveks ravida ka väga raskelt haigeid lapsi”