Minu unistuste päev

Emilia unistuste päev

Särasilmne Emila teadis väga täpselt oma unistusi: papagoid, ponid, ilus tuba, palju-palju õhupalle, tantsimine... :)

Kohtusime perega Tallinnas. Meie hea koostööpartner Nordic Hotell Forum ja Eha Kai Mesipuu olid valmis pannud rõõmsa toa- laual ootamas piparkoogi korvike ja hotelli direktori tervitus. Ja muidugi palju-palju õhupalle ja šokolaad. Kingitustest voodil rääkimata.

Kuigi Emilia oli alguses pikast teekonnast pisut unine ja väsinud, siis kadus see hetkega, kui ta nägi vahvate tulede ja õhupallidega kaunistatud tuba ja kingikuhja voodil. Oh seda kilkamist ja rõõmu, kingipaberi krabinat ja õhinat! :)

Tantsuseelikud said õe Naldinaga proovitud, Kaubamaja poolt kingitused pugesid ka kohe Emilia kaissu. Ka õde Naldina kinkis enda ponikese väikesele õele- kas pole mitte armas?:)

Oli aeg kinoelamusteks. Kui pere oma toast alla jõudis, ootas neid hotelli ees imeilus limusiin. Ja oligi aeg teele asuda- ponid ootasid meid Tondi maneezis. Vaatasime, kuidas ponid ja lapsed harjutasid kadrilli jaoks. Ponirühma õpetaja oli väga kannatlik ja asjalik- rahulikult seletas ja selgitas ta lastele, kuidas ponidega ümber käia. Meil kõrvalseisjatena oli väga põnev seda kõike kõrvalt jälgida.

Emilia teadis, et külla minnakse ikka külakost kaasas. Ta oli poni jaoks kaasa võtnud ja taskusse peitnud porgandi. See mõjus! Sellest sai alguse suur sõprus. Pärast pisikest koolitust aidati Emilia poni selga, kelle nimeks oli Matu. Emilia ja Matu said kahekesi väga hästi hakkama. Imetlesime tüdruku rühti ja julgust.. ring ringi järel.. ja oligi esimene unistus täidetud. Pärast anti Emiliale suur hari kätte, et ta saaks sellega Matut kammida. Kui Matu oleks kass olnud, siis oleks ta kindlasti nurru löönud. :)

Tagasisõites imetlesime kõik limusiiniakendest imeilusat tuledes Tallinnat ja tõdesime, et unistada on ikka ütlemata tore. Emilia silmad särasid ja muljetamist jätkus veel küllaga. Jõudsime hotelli, astusime uksest sisse, ja seal ta seisis- piraaditar Marianne papagoi Fionaga.

Järgnevat hetke on raske sõnadesse panna. Emilia vaatas alguses Fionale pikalt otsa- rohkem polnudki vaja. Sõbrad tunnevad ju üksteist ära!  :) Marianne rääkis Emiliale papagoidest, näitas vahvaid pilte ja kinkis Emiliale papagoi sabasuled. Unistades möödub aeg aga imekiiresti. Fiona ja piraaditar lahkusid sabasulgede sahinas ning pere läks ümber riietuma, sest Nordic Hotelli imeline restoran Monaco ootas neid õhtusöögile.

Meie aga kohtusime järgmisel päeval hommikusöögilauas. Rääkisime eelmisest päevast, ponidest ja papagoidest, unistustest ja.. unistustest! :)

Peale hommikusööki pakkisime imeilusad tantsuseelikud kaasa ja suundusime Tantsugeeni. Meid ootas särava naeratusega tantsutreener Viktoria. Seelikud selga, soojendus.. ja oh seda tralli, mis siis lahti läks. Isegi vabatahtlikud Irina ja Kersti otsustasid kaasa lüüa! Õppisime kõik koos selgeks lühikese aga üsna raske kava, no vähemalt vabatahtlikele oli see üsna keeruline aga Emilia ja Naldina said väga hästi hakkama! :)

Kepsutasime hotelli tagasi ja pere läks ujuma. Nordicu ülemisel korrusel on hästi peidetud saladus- väikene armas spa, kust saab linnavaadet imetleda.

Ja läbi see päev saigi.. kallistasime peret ja saatsime auto teele.

Kõik unistused said täidetud, lõbus laps lehvitas meile veel autost.

Hea tunne oli, sest unistused teevad imet. Päriselt! :)

VABATAHTLIKUD: Kersti Urbala, Irina Landa, Kristiina Gabor-Mägi