Minu unistuste päev

Paveli unistuste päev

700 km maismaal ja 160 km mööda merd... nii täitusid Paveli unistused.

6:30 startisime Paveli ja tema vahva emaga poisi koduukse eest. Paar tundi läbi talve sõitu ja kohtusime sadamas meie teise haldjaga, Marleeniga, et alustada teekonda unistuste poole.

Siis juhtuski äkitselt nii, et kaptenisillal oli abi vaja ja laeva meeskond kutsus Paveli appi. Kaptenisillal vaatas noormees korraks binokliga merele ja kinnitas meeskonnale, et see ei ole piraatide laev :) Kõik ohkasid kergendatult ja näitasid Pavelile Kapten Raul Metsheina võlumaailma. Nii see meie teekond kulgeski. Soomes alustasime sõitu Turu linna poole.

Paari tunni möödudes kohtusime sõbraliku Timoga, kes meile Turu linna näitas ja siis meid areenani viis.

Pavel sai tõelisele hokimängijale väärilised kingidused- TPS’i Paveli nimeline ametlik koondise särk läks loomulikult kohe sega. Mängu vaatavad tõelised fännid ikka õigetes riietes! Lisaks sai Pavel veel seljakoti, mis oli täis kingitusi. Soome hokikoondise fännisärgid, joped, fliisid. Oh, seda õnne! Pavel pani jope kohe selga ja koondise särgi selle peale.

Sõime. Kohtusime tähtsate inimestega, hingasime sisse melu ja ootusärevust. TPS on Soome kõige parem meeskond ja just nende mängu me vaatama tulime. Üllatused aga alles algasid- Timo juhatas Paveli VIP tsooni. Väikest fänni ootas popcorn ja kõrrejook, et ikka mängu jälgimine ladusamalt läheks.

Mäng algas. Keskendunud pilguga vaatas väike poiss, kuidas suured mehed mängisid. Vahepeal teatas meile, et temast siiski saab jäähokitreener. Ja vaatas edasi.

Mäng oli põnev, temperamentne, fännid elasid hoogsalt kaasa- nii ka meie. Timo rääkis Areena ajaloost, mängijatest, hokimängust. Pavel vaatas oma iidoleid. Meie, vabatahtlikud, usume, et ühel ilusal päeval istume samamoodi Timo ja Paveli emaga ning vaatame, kuidas Pavel mängib. Sealsamas, pika ja kuulsa ajalooga Turu Areenal... :)

Ühel hetkel astus meie ruumi uksest sisse sümpaatne sportlik mees koos oma tütrega- Pavelit tuli tervitama Soome üks kuulsamaid jäähokimängjaid Saku Koivo, kes on olnud korduvalt Soome jäähokikoondise kapten. Kuulus mees on osalenud mitu korda ka olümpiamängudel, võitnud sealt erinevat värvi medaleidki. Ta tuli, kallistas väikest poissi. Kuulas tema unistust saada alguses mängijaks ja pärast jäähokitreeneriks. Soovis talle usku unistustesse ja kirjutas Paveli särgile suurelt enda autogrammi. Kõige väärtuslikum kingitus, mida inimesed saavad teineteisele kinkida on AEG.

Tagasiteel Helsingisse rääkis Pavel nähtud mängust ja aeg-ajalt vaatas südantsoojendava naeratusega oma kingitusi. Emotsioone, naeru ja tagasivaatamist päevale jagus kogu tagasitee ajaks.

Seiklusrikas päev lõppes napi jõudmisega laevale aga meie, unistuste päeva vabatahtlikud, saame igas olukorras hakkama :)

Oli tõeline unistuste päev!

TAGASISIDE: „Tere, minu kallis Kersti ja kogu unistuste päeva tiim! Olen väga tänulik, et just Teie saite teha minu pojale, Pavlile, selle väga toreda ja unustamatu päeva. See päev oli üllatusi ja kingitusi täis. Mul oli rõõm näha, et see väga meeldis talle ja isegi mõnedel hetkedel olid mul rõõmupisarad silmades, kui ma nägin, et minu poeg oli õnnelik sellel päeval. Veel kord täname Teid, olite SUPER! Teiega oli väga tore“ – Paveli pere

VABATAHTLIKUD: Kersti Urbala, Marleen Arus.

Toetajad