Minu unistuste päev

Karl Patrick Kristoferi unistuste päev

Karli unistuste päeva mahtus palju vahvat, näiteks kaptenisilla ekskursioon, kopteriga lendamine ja ka peamine- spaa külastus! :)

Karl oli oma unistuste päeva oodanud juba kaua-kaua. Kui ta teada sai, et varsti toimub Tema päev, siis oli ta mitu nädalat väga elev ja iga päev küsis, et millal me lähme.

Ja siis jõudiski kätte see päev, millal Karl, õde Getter ning emme ja issi pakkisid kotid ning sõitsid kohtuma väga toredate vabatahtlike Kersti, Sigridi ja imetoreda fotograaf Airega. Meid võõrustanud Tallink Spa hotelli fuajees toimus aga midagi väga ootamatut...

Kui Karl õega kohale jõudis leidsid nad eest ühe kurva Minioni, kes miskipärast istus maas ja nuttis. Karl, olles alguses veidi kohkunud, taipas kohe, et kui keegi on hädas, siis tuleb teda aidata ja läks ning tegi Minionile pai ja kalli. Selle peale Minion lõpetas nutmise ja tahtis teada saada, kas tema uurde on tulnud Karl Patrick Kristofer, kuna väidetavalt ainult Tema suudab Minioni aidata. Nimelt olid Minionil kaduma läinud ühed kingipakid. Karl, Getter ja Minion hakkasid aaretekaardi järgi mööda hotelli kaduma läinud kingitusi otsima... ja küll neid oli palju kaduma läinud, nii et nende kandmisel pidid appi tulema nii issi kui ka emme.

Kui kingitused olid üles leitud, siis otsustas Karl üles leida oma toa, kus Härra need meeldivad päevad mööda veeta saaks. Karl valis endale välja mugava ja luksusliku Prantsuse sviidi, mis oli imekombel juba meie tublide vabatahtlike poolt ettevalmistatud.

Aga ega meile ei antud palju aega end sisse seada, vaid uued ja põnevad kohtumised ja teod ootasid ees. Kui Karl koos õe, issi ja emmega alla tagasi jõudsid ootas meid maja ees juba vahva ja uhke limusiin, mille kohta Karl kohe küsis: „Kas seal autos saab magada ka?“ (mitte, et ta väsinud oleks, aga lihtsalt nii pikas ja suures autos peab saama ka magada). Siis algaski meie sõit teletorni poole, tee peal oli palju huvitavat vaatamist, nii et kael oleks võinud kangeks jääda. Ühtlasi tegi Karl ka 1-0 banaani kobaratega, mis sai teepeale kaasa võetud. Nii suure Minioni ja banaanide fänniga ei oleks muud moodi saanudki! :)

Teletornis ootas meid tore onu, kes tervitas Karli teletorni tuleku puhul ja kinkis talle uhke teletorni särgi ja Getterile puffi. Siis läksime lifti, mis sõitis nii kõrgele kui kõrgele ei sõida ükski teine lift Eestis. Kihutasime suurel kiirusel teletorni 21. Korrusele. Seal üleval ootas meid Eti, Karliga konsulteerides me päris täpselt ühisele arusaamale ei jõudnudki, kas Eti on liikuv teletorn või tulnukas, kuigi pigem kaldusime teda tulnukaks pidama.

Sellel ajal kui issi ja emme käisid teletorni rahva lahkel kutsel tegemas teletorni väliskülje serval kõndi said lapsed maiustada kukekommidega ja said toredaid meeneid teletorni kingituste poest. Siis jõudiski kätte aeg, kus pidime alla tagasi minema. Esimesel korrusel harjutasid Getter ja Karl veel uudiste direktori rasket tööd ja said mõlemad nii voolimisliiva kui ka ägedad teletorni meened, millel oli peal Eti.

Peale seda sõidutas meid vahva limusiinijuht Toivo tagasi hotelli, kus ootas meid Karli jaoks põhiüritus- Spas käik. Seda rõõmu ei suuda ükski maja ega spa kinni hoida, mis vallandus Karlis, kui ta nägi neid veejugasid ja basseine, kus kõikjal sai hullata ja mängida. Seal veetsime mitu toredat tundi ja kui oleks võimalik siis oleks ka kindlasti terveks ööks jäänud. Lastele meeldisid ka väga smuutid, mida sai juua otse basseinis olles :)

Peale spas käiku ootas meid aga väga lõbus õhtusöök eraldi Karlile broneeritud lauas. Kõik sõid kõhu ilusasti täis ja saimegi tagasi ülesse tuppa minnes hakata mängima nende mänguasjadega, mis hommikupoole lapsed Minioniga koos olid leidnud. Varsti oligi aeg magama minna.

Teine päev algas meil  hommikusöögiga meie toredate vabatahtlikega. Kui kõht oli korralikult täis söödud kookidest ja muust heast-paremast, ootas meid üks suur ja uhke laev, mille Kapten Roland Lemendik oli kutsunud Karli endale külla. Nii me jõudsimegi suure ja uhke Tallinki laeva Baltic Queen kapteni sillale, kuhu just igaüht ei lasta. Karlile väga meeldisid erinevad ekraanid, kus oli näha teiste laevade liikumist ja eriti meeldis üks nupp, millega ta suutis viia terve linna ja sadama segadusse, see oli udupasuna nupp, mida vajutati nii mõnigi kord rohkem kui kaks. :) :) 

Peale kapteni sillal käimist jätkasime oma ringkäiku laeval, eriti menukateks osutusid laste mängutoad, kus olid nii uhked pallimered kui ka muud mängimiskohad. Karlile ja Getterile tegi ka väga tubli ja tore laste mängujuht Anna Rebeca näomaalingud, mille üle olid nad väga uhked. Viimaks kutsus meid kruiisijuht Terje laeva ringkäigule ja viis meid koos laevaperega sööma. Meile kinnitati, et me sõime seda sama toitu, mida kaptengi. Kingituseks said Karl ja Getter veel kaasa uhked šokolaadid ja puslemängud.

Laevast maha tulles viis meid sõit aga ühe väga eriskummalisse kohta, muruväljakule. Mis küll seal toimuma hakkab- see võis alguses veidi selgusetuks jääda  aga varsti nägime, kuidas meie suunas lendab üks pisike aga tubli helikopter. Jah, Karl sai käia helikopteriga lendamas. Oma lennukaaslasteks valis ta Getteri ja emme. Muideks, see tegi Karlist ainsa mehe kopteris. Noormees sai endale koha toreda piloodi-tädi kõrvale. Kui see lend tehtud, hakkaski Karli unistuste päev läbi saama. Aga lapsed, kui ühest suust, soovisid veel spaasse minna.. seegi soov täideti meie toredate unistuste täitjate ja vahva hotelli personali poolt ja me veetsime veel mitu tundi spaas.

See unistuste päev jääb kahtlemata Karlile väga pikaks ajaks meelde, kuna noormehe suured unistused, käia veekeskuses ja kohtuda päris Minioniga, said täidetud ja veel palju enamat.

Unistagem suurelt, sest unistused täituvad! :)

VABATAHTLIKUD: Kersti Urbala, Sigrit Vaiksaar, Aire Kurgpõld, Heinike Luht

Toetajad