Minu unistuste päev

Kert Kaspari unistuste päev

Kert Kaspari politseiteemaline unistuste päev

Kert Kaspari unistuste päev oli üks kaua tehtud kaunikene. Kohtusime Kert Kaspariga juba tegelikult 2019. aasta novembris, kui väljas oli ilm sügiseselt sombune, teadmata, et unistuste päeval saadab meid hoopiski särav päike ja 25 soojakraadi. Vabatahtlikke ja pere kimbutasid seda päeva korraldades nii koroona kui ka Kerti katkine käeluu, kuid takistusi trotsides jõudsime 2020. aasta juunis siiski eesmärgini.  

Kert Kaspariga tema kodus juttu ajades selgus, et poisi silma panevad särama meie kõigi jaoks olulised tegelased - politsei ja päästeteenistus. Nimelt meeldivad üle kõige Kert Kasparile politseiautod, politseikoerad, suured tuletõrjesõidukid ja kõik sellesse maailma kuuluv.  

Politseitööd uudistamas

Niisiis alustasime seda päeva politseiautoga poisile koju järele minnes. Vau, kus Kerdil läksid silmad särama. Ta oli politseiautot juba aknast silmanud ja kimas ruttu trepist alla uksele vastu. Aga kõigepealt tuli meie käest vastu võtta suur kotitäis Balbiino jäätist - küll see tegi lapsele rõõmu! Kerdi suurim soov oli autos eespingil istuda, selleks viis poiss läbi kiired läbirääkimised politseitöötajaga. Poolel teel ootas Kerti järgmine ja veelgi vägevam politseiauto oma põnevate nuppude ja ekraanidega, mis meid siis lõpuks Rakverre eskortis. Seal ootasid meid politseiametnikud, kes kõik hea meelega oma ameteid tutvustasid. Kõige rohkem ärevust tekitasid muidugi politseikoerad, kes demonstreerisid õpitud oskusi ja lubasid endile ka paar paid ja kalli teha. Rõõmukilkeid ja palju nalja pakkus Kert Kasparile oma kalli venna pokripanek politseibussi ja muidugi käeraudade kasutamine ja nende lahtimuukimine. Kui kõik politsei sõiduvahendid said läbi proovitud ja nupud üle kontrollitud, lubati meil jaoskonnas sõrmejälgi anda ja paharettide kambrid üle vaadata. Oh, milline põnev maailm meie silme ees avanes.  

Linnuses ja spaas 

Jaoskonnast liikusime edasi Rakvere Aqva spaasse, mis oli perele sel nädalavahetusel koduks. Meid ootas hubane tuba, tervitades meid õhupallide, snäkkide, lasteshampuse ja teiste kingitustega. Snäkkide söömise otsustas Kert õhtuks jätta, sest kõht oli tühi ja mõte burksist võitis. Seega oli meie järgmiseks peatuseks burksikohvik Grillers, kus sõime Kert Kaspari lemmiktoidust endal kõhud punni, et oleks jaksu päeva edasi nautida.

Jätkasime politseimuusemis. Seal pakkusid põnevust erinevad atraktsioonid ja mängud ning loomulikult politseiautod. Kert arvas, et tema võiks olla nüüd meie sohver ja sõita edaspidi ainult politseiautoga. Päris tükk tegu oli Kerti autost lõpuks välja meelitada, et Rakvere linnust kaema minna.  

Linnuse uksel võttis meid vastu orduaegses kostüümis giid, kellega seiklesime läbi kogu linnuse ala. Käisime nii saviringis kui ka küünalde meisterdamise tunnis, giidi suunamisel saime endile isegi õnnemündid taguda. Nüüd peaks õnne ikka kauaks jaguma. Kui Kert karjamaalt kohale toodud eesliga paar kiiremat ringi linnuses ära tegi, oli pika päevaga peale tulnud väsimus pühitud. Meie orduaegse seikluse lõpetasid suussulavad moosiga pannkoogid ja kali linnuse kohvikus.  

Päeva lõpetuseks liikusime tagasi Aqva spaasse, et siis enne õhtust vees mulistamist ja õhtusööki veel väike puhkepaus teha ja järgmise päeva vihjetega kinkekaardid ning kingid üle vaadata. Peale pikka nädalavahetust Rakveres viis uus Tesla pühapäeval pere kenasti koju.

PERE TAGASISIDE

Kerdi unistus oleks olnud veeta terve päev politseiautos ja süüa lõputult burgerit. Need unistused täideti ja siis ületati ja siis üllatati ja rõõmu oli iga nurga taga. Kui politseiauto maja ette sõitis, siis Kerdi rõõmsad hõisked ütlesid kõik. Politseiauto najal poseerides oli poisil tähtis nägu ees. Rakveres ootasid meid üles rivistatud politseinikud. Minul läks silm märjaks, Paul ütles “oo mai gaad” ja Kerdi suust tulnud vaimustushüüdu on raske järgi teha. Ülimalt naljakas oli venda vanglaautosse sulgeda. Suurimad tänud kogu politseimeeskonnale ja rõõmsatele koertele ja erilised tervitused koerale, kes hambaid plaksutas, teda meenutame ja naerame siiani. Kert räägib, et politseiautos sai ees istuda ja viu-viu teha. Tuletõrjeautoga mööda linna sõita oli päris võimas. Päris palju meenutame politseimuuseumis kogetut. Linnuse ajaks oli küll väsimus jalgades ja hinges, aga see tore eesel ja münditegemine andsid jälle energiat juurde. Spaa oli meie uus kodu, Kert nii nimetas. Esimene päev oli nii tegus, et teisel päeval raatsis Kert voodist tõusta vaid ujumiseks ja burgeriga meelitades.  

Kui Kert avas oma kingitusi ja politsei kotist ilmusid kommid ja helkur, mida saab ümber käe panna, saime aru, kui vähe on õnneks vaja: "Ooo, kust nad nii palju kommi said ja uus helkur jee – jee, uus helkur!" kilkas Kert.  

Meil oli suurepärane nädalavahetus. Teie meeskonnaga suheldes oli tunne, nagu oleksime vanad tuttavad ja rõõm ning naer kestsid terve päeva. Liftist lehvitades oleks tahtnud veel tuhat aitähi ja kiitust teele saata, aga kuna ma kipun liialt vesistama, siis piirdusin tänuga. 

Aitäh, pai, kallistused ja jõudu edasiseks rõõmu jagamiseks.

Kert Kaspar, Paul Marten ja Aide

VABATAHTLIKUD: Heinike Luht, Kadi Prants, Mädleen Mustonen ja Elge Lind (keeletoimetaja)