Minu unistuste päev

Mänguhommik koos lõbusa klounitüdrukuga

Lõbus klounitüdruk tõi laste silmisse sära

Kui ma vahva klouniküstüümiga haiglasse jõudsin, kohtusin juba garderoobis mitme lapsega, kes just hakkasid koju sättima. Tekitasin päris palju elevust kõigis, alates koristajatädist ja lõpetades registratuuriõega. Kõige enam jäi meelde üks ema, kes lapsega koju minnes teatas südamest rõõmustades: „Meie oleme terved!“Emana mõistan väga hästi, kui õnnelik võis ta sel hetkel olla.

Klouni trikitamine haaras kaasa täiskasvanudki

Viienda korruse mängutuppa jõudes ootasid mind lapsed. Paljudel oli ema, isa või vanaema kaasas. Kohe alguses püüdsin nakatada kõiki oma klouninaljadega ja juba venisidki suud naerule. Tutvustasin ennast ja haarasin lapsed kaasa mustkunstietendusse. Klounil käivad trikid läbisegi naljaga ja seda lõbusam lastel on, kui mõni trikk välja ei tule. Naeravad ka suured ja elavad kaasa. Lastele meeldis eriti ärakadumistrikk.

Peale mustkunstitrikke tuli minu juurde üks vanaema ja ütles, et peab kahjuks lapselapsega füsioteraapiasse minema, lisades veel naerdes: „Teil on väga hea huumorisoon!“See vanaema elas kaasa igale trikile ja julgustas lapselast kõiges kaasa lööma. Meelde jäi veel üks isa, kes muinasjutuviktoriini ajal nii hoogu läks, et mõned vastused laste eest kiirelt ära vastas. Tema pisikesel tütrel aga silmad särasid õnnest, et isa mängus kaasa lõi.

Pärast mustkunsti ja mänge oli õhupalliloomade aeg. Iga laps sai endale värvilise liblika, koera, kassi, lepatriinu, krokodilli, peakatte või piraadimõõga. Üks väike tüdruk kihistas rõõmust naerda, kui talle lilleprintsessi krooni pähe sättisin.

Peolusti jätkus ka palatitesse

Lastehaigla mängutoaga samal korrusel on ka lapsed, kes ei pääse oma palatitest haiguse tõttu välja. Läksin neile külla ja tegin igale lapsele kingituseks õhupalliviguri. Üks väike poiss, kes oma emaga palatis istus, vaatas mind suurte silmadega ja naeratas, kui talle piraadipealiku mõõga ulatasin. Täitsa võlumõõga, mis aitab olla vapper.

Rääkisime julge poisiga veel mereröövlitest ja kui palatist lahkuma hakkasin, tõusis ta järsku püsti, kraadiklaas kaenla all, ütles mulle: „Kalli ikka ka!“ ja hakkas siis uurima, mis numbreid piiksuv kraad näitab. Selles haiglapäevas oli nii palju emotsioone, nii palju tõeliselt vapraid säravate silmadega lapsi.

Eriti tore on meenutada seda lusti, mis laste nägudelt vastu peegeldus kärtsroosa parukaga klouniplikat nähes. Järjekordne raske haiglapäev muutus hoopis naljakaks, suud venisid naerule ja krutskid tulid jälle meelde. Saadan neile vapratele poistele ja tüdrukutele veelkord mõttes palju julgust ja häid mõtteid. Olen õnnelik, kui suutsin kasvõi natukeseks nende laste ja vanemate raske aja helgemaks muuta.

Toetajad

Ma armastan aidata    Võlumaa Lasteteater - Eeva Savolainen