Minu unistuste päev

Mesilane Zumm Tallinna Lastehaiglas

Putukad, liblikad ja mesilased tegid igava haiglapäeva värviliseks ja rõõmsaks

Novembriks on õues enamus värvidest muutunud mustaks ja halliks. Nii paistiski juba kaugelt silma, et Tallinna Lastehaigla poole on lendamas üks kollasetriibuline mesimumm. Kohe esimesel korrusel kohtas mumm ühte pisikest uudishimulikku tüdrukut. Teised lapsed piilusid kartlikult vanemate selja tagant, aga see pisikene tirts astus julgelt mesimummi juurde ja küsis: „Kes sa oled?“ „Mesilane Zumm.  Aga kes sina oled?“ uuris mesimumm vastu. „Mina olen haldjaprintsess.“ „Nii tore sinuga tuttavaks saada, aga kas sul nimi ka on, haldjaprintsess?“ päris Zumm. „Kas sa siis ei teagi, et Haldjaprintsess ongi mu nimi,“ teatas tüdruk ja lehvitas enda käes kiituskirja, millel oli printsessipilt ja kiri, mis kiitis vapruse ja julguse eest. Mesimumm otsis oma suurest kotist naerukleepsu ja kinkis julgele tüdrukule. Juba esimene sõber leitud, lendas Zumm edasi mängutuppa.

Putukad, mängud ja naljakas koer

Mängutoas ootasid teda suuremad ja väiksemad ja mõned päris tillukesed lapsed. Koos mudilastega olid uudistama tulnud ka nende vanemad. Zumm sumises sõbralikult, tervitas ja teatas, et ta kedagi sutsama ei hakka, hoopis kutsub kõiki endaga mängima. Mängiti äraarvamismängu ja palliringi, kõrrega puhumisvõistlust ja „Zumm palub“ mängu. Mesimummil oli kaasa võetud ka üks naljanina koer. Koer kippus kõike, mida lapsed ette ütlesid, järele kordama. Peenikese häälega mänguasi pakkus kõigile palju elevust ja rõõmu. Mängud mängitud, hakati meisterdama. Zummil oli kaasas palju jäätisepulki ja karvatraate, nendest nikerdati putukaid ja liblikaid. Kõik tööd tulid välja väga vahvad ja naljakad. Iga laps sai oma putuka või liblika endaga kaasa võtta.

Õhupalliloomad ajasid lapsed naerma

Mänguhommiku lõpetuseks tegi Zumm kõigile lastele ka õhupalliviguri. Õhupallidest lepatriinud ja mesimummid olid seekord laste lemmikuks. Mängutoast lendas mumm otse edasi palatitesse, et veel lapsi rõõmustada. Tegi kõigile ka toreda õhupallilooma ja puhus iga lapsega juttu. Ühes palatis oli poiss, kes ei suutnud naeru lõpetada, kui Zumm sisse astus. Zumm arvas, et ta on päris ilus karvane mesimumm, aga tuli välja, et hoopis kõige naljakam mumm. Kui Zumm mänguhommiku lõppedes koju lendas, oli muutunud igav haiglapäev värviliseks ja rõõmsaks. Veel õhtulgi ja järgmisel hommikul mõtles mesilane vaprast tüdrukust Haldjaprintsessist ja teistest julgetest lastest haiglas. Zumm lehvitab teile, saadab rõõmu ning soovib värvilist päeva!

Ka Sina saad aidata kaasa, et kõigi Zummi sõprade haiglapäev muutuks natukenegi värvilisemaks ja rõõmsamaks, toetades Minu Unistuste Päeva tegemisi!