Minu unistuste päev

Mustlasrütmid Tallinna Lastehaiglas

Mustlaskultuur ja kirglikud emotsioonid

Minu Unistuste Päev alustas möödunud aasta lõpus uue haiglaürituste sarjaga, kus tutvustame Tallinna Lastehaiglas ravil olevatele lastele erinevaid maailma kultuure. Sel korral käisid meil külas tantsustuudio Zahira tantsijad, kes rääkisid lastele värvikast mustlaskultuurist ja keerutasid jalga rütmikate mustlastantsude saatel, mis on segu paljude rahvaste kultuurist. Sarnaselt hispaanlaste flamenkole on ka mustlastantsud ääretult emotsionaalsed ning mustlaste laulud ja tantsud jutustavad sageli just armastusest, vabadusest, raskest saatusest või sootuks imelisest loodusest. Liigutuste põhirõhk on suurel seelikul, graatsilistel randmetel, õlaväristamisel, rõhklöökidel ja tempokamates kohtades ka hüpetel. Mustlastantsu saadavad sageli kitarrimäng ning mitmed rütmipillid nagu näiteks tamburiin.

Kiired tantsusammud ja mitu-mitu meetrit riiet

Tore oli näha, kuidas rütmikad tantsud panid nii lastel kui ka täiskasvanutel silmad särama ja jalad taktis kaasa lööma. Lastel avanes ka võimalus ise tantsusamme järele proovida. Vaid paariminutiline tantsunumber osutus korralikuks pähkliks, sest vahelduv tempo ja kiired liigutused võtsid korralikult hingeldama. Ürituse lõppedes oli tekkinud nii mõnelgi pealtvaatajal küsimus, kust ikkagi sellised ilusad esinemisriided pärinevad ja kui mitu meetrit kangast selleks vaja läheb. Selgus, et kõik need imelised kostüümid valmivad kas õmblejate või tantsijate endi nobeda kätetöö tulemusena ning ühe seeliku tegemiseks kulub mitmeid-mitmeid meetreid kangast. Ühesõnaga, väga rasked seelikud! Ja tantsija peab suutma teha nendes kiireid liigutusi ning hoidma sealjuures veel seelikusabast kinni ka. Tõeline jõusaal!

VABATAHTLIKUD: Teele Kants, Erle Uus, Eigo Tambik, Kertu Vapper, Aljona Šatalova, Kristiina Gabor-Mägi ja keeletoimetaja Elge Lind