Kui eelmisel aastal käisid Minu Unistuste Päeva poolt lapsi jõuluajal tervitamas päkapikud, siis sel korral oli jõulukülaskäigule tulnud ka jõuluvana ise.
Juba garderoobis särasid kõikide laste silmad ja ka emad-isad läksid rõõmsaks ja lehvitasid taadile. Jõuluvanal jätkus kõigile häid sõnu ja lapsed said pikad paid. Päkapikud lehvitasid rõõmsalt ka kõigile neile lastele, kes jõuluvana natuke pelgasid ja kaugemalt emme süles piilusid. Osakondades tervitas jõuluvana ja päkapikke haiglapersonal. Nii rõõmsat ja lahket vastuvõttu ei osanud jõuluvana oodata.
Palatites said kōik lapsed kingituse ning kes oskas ja soovis, luges luuletust või laulis jõluvanale. Üks julge poiss, kes oli just tulnud mandlioperatsioonilt, tahtis nii väga luuletust lugeda, et ema keelust hoolimata hakkas lugema. Jääkott kaelal ja ise voodis pikali, oli tal pikk luuletus jõluvana jaoks pähe õpitud. Jõuluvana teeb tõesti imet ja lapsed tahavad kōigest hoolimata pingutada.
Jõuluvana ja päkapikkudega koos tuli külaskäiku pildistama ka haigla kommunikatsioonijuht Ülo. Üks poiss oli just Ülost vaimustuses. Päkapikumüts, mida Ülo kandis, tegi temast kõige pikema päka ja nii arvaski poiss, et just kõige suurem päkapikk on kõige lahedam.
Jõuluvana soovid, et kõigil tuleks jõulurōõm ja hingerahu südamesse, läksid ka vanematele väga hinge. Igas palatis oli tunda, et jōuluvana ja päkapikud olid küll üllatuskülalised, aga ikkagi väga oodatud. Teiste osakondade hulgas oli ka intensiivravi osakond, kus päkapikud lehvitasid akna tagant julgustavalt lapsevanematele ja jätsid kingituse õdede lauale kingisaajat ootama.
„Kas sinna võib ka minna?“ uuris päkapikk haiglaõe käesti. „Minge ikka, see toob neile kindlasti palju rõõmu,“ julgustas õde. Nende palatite lastele, kuhu sisenemine ei olnud lubatud, said külalised klaasukse tagant tervitada. Jõuluvana saatis ka neile kingitused, päkapikud lehvitasid ja tegid nalja läbi klaasukse.Nii said kõik lastehaigla patsiendid jõulurõõmust osa.
Neid emotsioone ja tundeid kingituste jagamise päeval oli tõeliselt palju. Haiglatöötajate abil avanesid palatiuksed, tänu millele jõudsid päkapikud ja jõuluvana kingitusega kõikide lasteni, kes parajasti haiglaravil viibisid. Kingituste jagamise päeval märkasid päkapikud haiglatöötajate suurt pühendumust. Nad rõõmustasid, et lapsed said üllatuse ja nende nägu oli naerul. Ühest väikesest kingitusest oli korraga saanud sõnuseletamatu rõõmutunne, mis puges korraga mitme inimese sisse.
Üks armsatest päkapikudest ja igakuiselt haiglas muinasjutu karakterina toimetav Merli jagas oma mõtteid ja tundeid järgmiselt: “Olen tänulik oma koostööpartneritele, et nad on sellel teekonnal ka minule toeks. Kui muidu külastame lapsi üksi ja omavahel ei kohtu, siis nüüd meeskonna üritust tehes tundsin ma kui imetlusväärsed inimesed on minu ümber. Märkasin, kui palju inspireerivad nad mind, et ikka ja jälle lapsi haiglas külastada ja nende jaoks olemas olla. Minu Unistuste Päev ei oleks minu jaoks see, kui nad ei usuks iseendasse nii nagu nad seda teevad. Aitäh, et pakute tuge haiglaravil viibivatele lastele ja nende peredele. Aitäh, et märkate ja tunnustate haiglatöötajate tööd”.
