Peale kolme võlusõna lausumist „Bibbidi bobbidi boo“ leidis haldjas Sädelus ennast Tallinna lastehaiglast.
Seal tutvus ta imearmsate lastega, kes teda lahkelt palatitesse lubasid. Lapsed puistasid talle südant, tutvuti ka Konna-Lonniga, räägiti huvitavatel teemadel, õpiti selgeks põnevaid võlutrikke ning mängiti ühiselt vahvaid mänge.
Haldjal oli siiras rõõm, et sai oma aega lastega jagada. Kuna Sädelus on looduse ja loomade haldjas, siis kõikide laste jaoks oli tal kaasas ka tätoveeringud: värvilised lille või liblika pildid ja must-valged looduse ja loomade tattood. Midagi meelepärast leidus igale maitsele.
Lahkudes palus haldjas, et kõik valiks endale tunde järgi ühe haldjakaardi, mille südamlikud soovid neile häid sõnu ja jõudu andsid. Ta soovis tugevat tervist kõikidele lastele ning jõudu ja vastupidavust nende emmedele-issidele.
Oli kirjeldamatult vahva hommikupoolik ning kindlasti üks nendest päevadest, mis jääb Sädelusele veel pikaks ajaks, kui mitte alatiseks südant soojendama.
