Saame tuttavaks – Unistuste Päeva vabatahtlik Jekaterina

Minu Unistuste Päeva “Aasta uustulija” Jekaterina Matinkin: vabatahtlikud teevad maailma meie ümber ilusamaks

Igal aastal liituvad Minu Unistuste Päevaga uued särasilmsed vabatahtlikud, kes toovad fondi palju uut energiat ja tänu kellele saame korraldada raskelt või krooniliselt haigetele lastele unistuste päevi. Seekordses lühiintervjuus uudistame “Aasta uustulija” tiitliga pärjatud Jekaterinalt, missugune on olnud tema teekond fondis, mis teda inspireerib ja miks pole tema arvates vabatahtlik panus töö.

Saame tuttavaks – millega Sa tegeled igapäevaselt ja kuidas sisustad tavaliselt oma vaba aega?

Olen väga aktiivne noor inimene. Kui lõpetasin gümnaasiumi, oli mul palju kindlaid eesmärke. Nagu paljud noored, sattusin teenindussektorisse ja avastasin, et tegu on huvitava ja mitterutiinse valdkonnaga. Lisaks puutusin 2011. aastal kokku hotellindusega. Mulle väga meeldis ja nii läksingi õppima Tallinna Teeninduskooli. Olen töötanud erinevates osakondades, näinud mitmest küljest, kuidas üks hotell töötab, ja mismoodi on vastutusvaldkonnas jaotatud. Väga huvitav valdkond! Lisaks olen jõudnud arusaamisele, et meeskonnas töötamine on minu jaoks kõige tähtsam.

Vabal ajal meeldib mulle külastada ja osa võtta erinevatest sündmustest, näiteks tantsu- või toidufestivalidest. Olen käinud ka floristika kursusel ja juuste degisteerimisel. Maailm on nii ilus ja tänapäeval on palju võimalusi proovida uusi asju. Ka selliseid, mida võib-olla varem ei julgenud proovida.

Millal Sa liitusid fondiga ja miks otsustasid vabatahtlikuks hakata?

Kahjuks polnud ma Minu Unistuste Päevast midagi kuulnud, kuid ühel päeval jäi mulle silma ühe tuttava video, kus ta rääkis fondist nii ilusalt ja motiveerivalt. Lisaks mainis ta, et fondis pole väga palju vene keelt kõnelevaid vabatahtlikke. See puudutas mind ja mõtlesin, miks mitte kasutada üht oma tugevust heategevuseks.

Liitusin fondiga märtsis 2023. Osalesin infotunnis, kus pikaajaline fondi liige Teele rääkis organisatsiooni ülesehitusest ja vabatahtlike rollist. Osalesin kohe ka meeskonnaüritusel ja algusest peale tundsin head tiimitunnet. Alguses olin väga tagasihoidlik ja pigem toetavas rollis. Nüüd tunnen end enesekindlamana ja olen palju iseseisvam.

Jaga palun mõnd erilist mälestust mõnest unistuste päevast, mida oled aidanud korraldada.

Olen aidanud korraldada kaht unistuste päeva ja mõlemal juhul on mulle kõige rohkem meelde jäänud kohtumised peredega. Algusest lõpuni tunnetasin perede postiivsust, siirust ja lahkust. Mulle meeldib, et vaatamata keerulisele olukorrale käituvad kõik pered nagu oleksid nad tavalised ja ei oodanud erikohtlemist. See on pannud mind mõistma, et me kõik oleme siin maailmas omamoodi erilised ja vajalikud.

Miks on vabatahtlik töö Sinu arvates oluline?

Olen varasemalt olnud vabatahtlik lastekodus. Liitusin tugisikuna ühe ägeda projektiga ja minu ülesandeks oli võtta oma tiiva alla üks laps, kel pole piisavalt toetust, julgust või sõpru.

Kuna tean omast käest, mida tähendab olla “eriline” või “teistsugune” laps meie ühiskonnas, siis mõistan paremini, missugused väljakutsed võivad olla keerulistest oludest lastel. Kunagi viis saatus mind kokku ühe hea inimesega, keda ei huvitanud mu taust, vaid kes soovis päriselt olla minu sõber ja võttis mind sellisena, kes ma tegelikult olen. Sellest ajast alates tundsin, et tahan kunagi samamoodi toeks olla inimestele, kel on elus rasked hetked. Vabatahtlik töö on mulle kinkinud selleks võimaluse. Arvan, et kõik vabatahtlikud on ühel hetkel tundnud, et neil on supervõime teha kellegi jaoks midagi head ja olulist. Kuna iga inimene on unikaalne ja erineva kogemuste pagasiga, toovad vabatahtlikud fondi nii oskusi, teadmisi kui palju vajalikku energiat.

Kas vabatahtlik töö meie fondis on Sind millegagi ka üllatanud?

Enne fondiga liitumist oli minu kõige suurem hirm aeg! Pelgasin, et kontoritöö kõrvalt ei jää vabatahtlikuks tööks piisavalt aega. Seda enam, et mulle meeldib, kui kõik asjad on ära tehtud ega jää kuhugi kaugele sahtlinurka õiget aega ootama. Mind üllatas, et vabatahtlik töö ei võtagi nii palju aega ega sega ka igapäevatööd.

Mida Sa mäletad oma kõige esimesest unistuste päevast?

Oma esimese unistuste päeval olin veidi närvis ja tundsin sisimas ärevust! Korraldasime ühele väikesele tüdrukule ilusa sünnipäeva. Meie koostööpartnerid tegid omalt poolt maksimumi, et päev õnnestuks. Uskumatu! Päev oli väga aktiivne ja nautisin seda koos päevakangelasega täiel rinnal. Õhtul kodus tundsin, et korraldasime nii ägeda päeva ja süda oli rõõmu täis.

Mõtlesin, kui vähe on tegelikult vaja, et tunda end õnnelikuna. Igapäevane rutiin või mõtlemine vaid suurtele saavutustele ei luba meil mõnikord näha väikeseid imesid meie ümber. Usun, et tasub võtta aega ja lihtsalt lubada olla endal õnnelik.

Sel aastal tunnustati Sind “Aasta uustulija” tiitliga. Mida see Sulle tähendab?

Arvasin ausalt, et olen fondis olnud alles nii vähe aega. Mul on nii hea meel, et meeskond märkas minu tööd ja panust fondi. Olin siiralt väga üllatunud ega osanud seda tunnustust üldse oodata! Kui kontorisse läksin, rääkisin töökaaslastele oma saavutusest ja sain neiltki tunnustust. Mõned kolleegid tundsid ka fondi kohta huvi. See oli mulle suur au ja uhkus esindada fondi!

Mis innustab Sind vabatahtlikuna jätkama?

Ma ei näe seda üldse tööna. See on pigem osa mõistvast ühiskonnast ja vabatahtlikud teevad maailma meie ümber ilusamaks. Mind väga innustavad inimesed, kes teevad rohkem kui peavad. Hetkel on fond minu jaoks nagu väike laps – eriline ja oma, avastame üksteist ja oleme teineteise jaoks olemas!

Miks on unistamine Sinu arvates oluline?

Unistamine aitab elus edasi liikuda, suunab meie tähelepanu ja annab meile tegevusplaani. Miks mõned inimesed ei saavuta oma eesmärke? Sest nad ei unista ega usu, et unistused võivad täituda. Tänu unistustele me fantaseerime ja mõtleme laiemalt. Jah, mõned unistused ongi väga suured ning vajavad täitumiseks rohkem aega, ressursse või motivatsiooni, aga mitte miski pole võimatu. Usun, et kui oma mõtetest rääkida ja head ideed universumisse lendu lasta, siis need suure tõenäosusega ka täituvad.

Jekaterina, palju õnne “Aasta uustulija” tunnustuse eest ja suur aitäh, et aitad Minu Unistuste Fondi laste ellu rõõmu tuua!

Loo pani kirja Maie-Liisa Sildnik.