Imeline Lepatriinu käis külas Tallinna lastehaigla lastel ja uuris, millised supervõimeid võib seal kohata.
Teele sattusid ka pahalased – haigused, mis vajasid tähelepanu ja võitlust. Üsna kiiresti mõistis imeline Lepatriinu, et igas lapses, emas, isas oli peidus superkangelane. Haiglaravil oli palju lapsi ning multikakangelase külaskäik pakkus elevust nii patsientide kui ka haiglapersonali hulgas. Lapsi, kes kohtusid esimest korda sellise tegelasega leidus ka, kuid samas oli tõeliselt suuri fänne, kes teadsid nii mitmeidki toredaid lugusid.
Mängime koos!
Lepatriinul oli kaasas mängud, mis sobisid nii suurele kui väikesele. Mängud, mida said proovida ka lapsevanemad, vanavanemad. Koos mängiti multikategelaste piltidega memoriini, visati täpsust ja meisterdati superkangelase maske. “Nüüd on sinu kord,” teatas üks poiss imelisele Lepatriinule. Poiss hoidis korvikest ja lepatriinu proovis seekord ise visata väga kergeid svamme korvi sisse. Polegi nii kerge, kuid sellest hoolimata said kõik suurepäraselt hakkama.
Naeratus – keel, mille abil suhelda!
Masin käeküljes ei saa takistuseks istuda imelise Lepatriinuga laua taga, et mängida ja meisterdada. Mõnikord ei kõnele külaline haiglaravil viibivate lastega sama keelt. Kohtumine ei ole aga seetõttu lühem, sest mõistame üksteist läbi naeratuse. Naeratus ütleb, mängime koos ja mul on hea meel, et sa tulid. Naeratus annab kindlust, et laps tunneb rõõmu, mis omakorda aitab kiiremini terveneda. Imeline Lepatriinu on tegelane, kes omad supervõimeid, sealhulgas võimet märgata naeratuse taga päriselt lapse tegelikku tunnet. Mõnikord vajab laps privaatsust, teisel juhul tekib vahel tunne “ära veel mine!”. Külaline peab aga edasi liikuma, kuid lastele on minemas külla jälle uued vahvad tegelased.
