ELSA
Tallinna Lastehaiglas käis seekord külas lumekuninganna Elsa, kes tõi palatitesse talvist sära.
Lapsi oli haiglas seekord päris palju. Elsa leidis igaühega aega juttu rääkida. Otseloomulikult tuli jutuks talv, lemmiktegelased, jõuluplaanid ja kõik muu, mis väikestel patsientidel parajasti südamel oli. Lapsed said endale ka Frozen-teemalise vesitattoo valida, mis tekitas palju elevust. Elsa tegi soovijatele ka õhupallivigureid. Koos mängiti toredat jõuluteemalist pildimängu, kus tuli ära arvata piltidel peidus olevad tegelased ja esemed. Lapsed olid selles väga osavad, kõik pildid arvati ära. See talvine hommik oli täis sära, naeru ja soojust. Lahkudes soovis Elsa kõikidele lastele kiiret paranemist ja imelist jõulukuud.
PÄKAPIKK
Ühel detsembrikuu päeval hiilis lastehaigla koridorides ringi väike päkapikk. Lund sel päeval ei olnud, kuid jõulumeeleolu oli õhus sellegipoolest. Päkapikul oli kaasas punane kotike ning tasakesi, peaaegu märkamatult, hiilis ta ühe lapse palati ukse taha.
Kopp-kopp! Tavaliselt päkapikud ju ei koputa, aga seekord oli teisiti. Lapsed armastavad rääkida sellest, mida päkapikud neile eelmisel päeval toonud on – näidata kingitusi, jagada muljeid ja rääkida oma lemmikutest üllatustest. Üks laps jutustas, kuidas üks päkapikk toob talle igal hommikul ühe pusletüki. Kui kõik tükid lõpuks koos on, saab neist kokku pildi. See olevat olnud väga tore ja põnev – igal hommikul oodata, milline tükk järgmisena tuleb.
Koos päkapikuga said lapsed nuputada, katsuda erinevaid kotikesi ja proovida ära arvata, mis nende sees on, ilma sisse vaatamata. See tuli neil hästi välja. Lisaks oli päkapikul kaasas üks põnev kuuseke, mida sai ehtida krõpsuga kinnituvate ehetega. Iga laps sai paigutada oma ehte just sinna, kuhu süda soovis.
Mängisime ka kadunud kingituste otsimise mängu ning veeretasime jututäringuid. Päkapiku külastus oli väga meeleolukas – rõõmu jätkus nii palatisse kui ka koridori. Ka möödujad said väikese üllatuse osaliseks, sest päkapikul olid kaasas imepisikesed päkapikkude piparkoogid, mis tegid iga suu magusaks ja meele rõõmsaks.
HALDJAS
Päev enne jõule tuli lastele külla haldjas, tuues endaga kaasa killukese jõulumaagiat. Koos haldjaga avastati mitmeid vahvaid ja südamlikke tegevusi, millest üks erilisemaid oli haldjate raamatu uurimine.
Raamatu avamine toimus täiesti juhuslikult ja mängulisel viisil – haldjas lasi lehtedel sõrmede vahel joosta ning hetkel, mil palatis viibinud laps või lapsevanem ütles „stopp“, jäi sõrm just sellele leheküljele. Nii selgus, milline haldjas on peidus iga lapse sees. Iga haldjaga käis kaasas oma lugu ja oma eriline võluvõime – justkui väike superjõud. Rääkisime sellest, et need võimed on tegelikult meis kõigis olemas, need tuleb lihtsalt üles leida ja endas märgata.
Lisaks oli haldjal kaasas üks eriline värvimisraamat. Seekord ei värvinud lapsed igaüks oma pilti, vaid kõik lapsed, kes sel päeval haldjaga kohtusid, värvisid ühte ja sama pilti. Nii kujunes sellest ühine looming, täpselt selline, nagu see parasjagu välja tuli. Valminud pilti on võimalik näha ka fotolt – see kannab endas kõigi väikeste kunstnike käekirja ja meeleolu. Muidugi jäi aega ka niisama jutuajamiseks, mängimiseks ja koos olemiseks. Kõige olulisem soov, mida sel päeval jagasime, oli lihtne ja südamlik: saada terveks. Just seda soovisime üksteisele jõulude eel kõige enam.
