ÜKSSARVIK SÄDE
Ükssarvik Säde tõi TÜK Lastekliinikusse kaasa killukese mängulisust, värve ja päris ehtsat rõõmu. Kõik algas ühest vahvast värvilisest pallist, mida koos põrgatati. Pall tegi naljakaid hääli, hüppas käest kätte ja tõi iga põrkega juurde naeru. Siis tegi pall justkui väikese võlutriki, hüppas kotti peitu… ning kotist ilmus välja hoopis tühi õhupall. Koos pumbati õhupall suureks, joonistati sellele vahvaid pilte või kleebiti peale armas kleeps ning selle kõrvale ilmusid ka rõõmsad värvilised mullid. Säde sosistas: „Tead, need mullid ei ole tavalised… Iga mull kannab endaga kaasa ühe väikese soovi.“ Nii hakkasime koos mullitama ja enne iga mulli mõtlesime, millise soovi me sellele kaasa saadame. Iga laps sai koju või palatisse kaasa väikese mullitaja, et rõõmu, unistusi ja häid mõtteid saaks edasi puhuda ka siis, kui Säde on juba järgmise lapse päeva helgemaks muutma läinud.
MESIMUMM
Mesimumm lendas TÜK Lastekliinikus ukselt uksele ja tõi endaga kaasa kuhjaga rõõmu. Koos vahvate lastega meisterdasime helmestest värvilisi käekette, mängisime lõbusat doominomängu ja lennutasime õhku rõõmsaid mulle. Iga mull kandis endaga kaasa väikese soovi, iga käekett sai täis värve ja iga mäng tõi tuppa natuke rohkem naeru. Sel päeval tähistasime ka õdede päeva ning soovime kõigile õdedele südamest palju jaksu, rõõmu, hoolivust ja helgeid hetki teie päevadesse. Aitäh, et olete olemas ja loote turvatunnet nii suurtele kui ka väikestele.
PIRAADITÜDRUK
Punases kleidis ja kolmnurkne müts peas astus piraaditüdruk haiglasse, justkui oleks ta äsja laevalt kaldale hüpanud. Ta seisatas suures aulas, vaatas ringi ja kuulutas: „Siin on kindlasti peidetud aardeid – ja mina tean, kust otsida!“ Iga lapse juurde jõudes jagas ta sõnu, naeratusi ja väikeseid saladusi nagu päris kapten. Lastehaigla koridorist sai hetkeks piraadi meresadam, kus haigus polnud peategelane – rõõm oli. Üheskoos volditi lennukeid, mängiti mereröövli vallutamise mängu ja lihtsalt oldi koos. Piraaditüdruk lahkus taas oma sadama poole. Sellest hetkest peale teadis iga laps, et tõeline aardekaart ei vii kullani, vaid rõõmsate hetkede juurde. Ja rõõmsad hetked loovad unistusi, annavad lootust ning sünnitavad väikeseid imesid!
KÄSNA-KALLE
Käsna-Kalle saabus haiglasse täie hooga – käed üles, sõrmed püsti ja naeratus nii suur, et see mahtus vaevu palatiuksest sisse. Kollase mehikese naeratus ja välimus olid juba ise nii naljakad, et isegi arstid ja õed ei suutnud naeru tagasi hoida. Eriti rõõmsaks tegi Käsna-Kallet aga üks imearmas tüdruk, kes ei suutnud ära imestada, et tema pluusi peal olev tegelane on järsku tema palatis. Oh seda rõõmu ja lusti! Koos lastega sai mängitud Bikini Põhja tantsumängu, mängu „Kes naeratab kõige laiemalt?“ ning lihtsalt palju-palju kallistatud. Enne lahkumist hõikas üks armas poiss Käsna-Kallele: „See oli maailma kõige pehmem kalli, mida olen saanud!“ Selle peale sulas Käsna-Kalle süda lihtsalt ära.