Rapuntsel
Rapuntsel käis külas Tallinna Lastehaiglas ja veetis lastega ühe toreda päeva. Koos mängiti sõnamängu, jutustati niisama ja sai teha põnevaid meisterdusi.
Külla läinud tegelane laulis filmist „Rapuntsel“ tuntud laule ja meisterdas võlulaternaid. Iga laps sai laterna teha just selliseks, nagu talle meeldis.
Üks tüdruk valis oma laterna kaunistamiseks lillekleepsud. Tema jaoks pidid kõik lilled olema ühesugused. Lõpuks oli päris pikk pabeririba põrandal, sest sobivaid lilli tuli ikka päris palju otsida.
Sellised kohtumised annavad haiglas veedetud päevale natuke vaheldust. Lastele, vanematele ja tegelikult ka haigla õdedele, kes said korraks rõõmustada ja elevust tunda.
Imeline Lepatriinu
Imeline Lepatriinu käis külas Tallinna Lastehaiglas, kus kohtus väikeste patsientidega.
Koos sai mängida täpsusviske mängu, meisterdada kangelase maski ja lihtsalt juttu rääkida. Lepatriinu külastus tekitas parasjagu elevust ka kõigis neis, kellega haiglas ringi liikudes tee peal kohtuti.
Üks armas kohtumine jäi eriti meelde. Kipsis käega tüdruk ei lasknud oma vigastusel end kuidagi segada, tema tahtis kõiges kaasa lüüa ja tegi seda suure innuga. Meisterdamine, mängud ja muud tegevused said kõik proovitud.
Imeline Lepatriinu hoidis samal ajal tähelepanelikult silma peal, et tegevused oleksid lapsele turvalised ja mugavad, et kipsis käsi saaks hoitud.
Vahel ongi kõige toredam näha, kuidas üks väike vigastus ei takista lapsel kaasa tegemast, mängimast ja lihtsalt laps olemast.
Need kohtumised ja ühised tegevused pakkusid lastele vaheldust ning võimaluse hetkeks haiglapäevast mõtted mujale viia.
Põrsas Peppa
„Kopp-kopp! Kas tohib sisse tulla?“ – just nii algas seekord paljudes Tallinna Lastehaigla palatites üks eriti vahva hommik, kui külla tuli kõigile tuttav põrsas Peppa.
Peppa tutvus kõigepealt kõikide lastega – räägiti lemmikmultikatest, suveplaanidest, koduloomadest ja kõigest sellest, mis parasjagu südames või mõttes oli. Seejärel avas Peppa oma väikese „üllatustekoti“. Sealt ilmusid välja pildid tema vahvast perest, kus olid peal notsu emme ja issi, väike vend Priidik ja ka õde Evie. Lapsed kuulasid huviga, kes on kes, ning mõni teadis Peppa perest lausa rohkemgi kui Peppa ise.
Põnevust pakkus ka pildimäng, kus tuli terava pilguga õigeid vastuseid leida. Mõne lapsega prooviti aga hoopis muusikaviktoriini, kus kõlasid tuntud lastelaulud. Mõni vastus tuli hetkega, mõni pani natuke rohkem pead murdma, kuid rõõmu jagus kõigile.
Enne hüvastijättu sai iga väike sõber valida endale vahva vesitattoo, sest pisike mälestus ühest rõõmsast kohtumisest kulub ju alati ära.
Kui Peppa haiglast lahkus, lehvitas ta rõõmsalt oma uutele sõpradele. Ta lootis kogu südamest, et järgmisel korral kohtuvad nad juba kuskil mänguväljakul, lasteaias või sünnipäevapeol, mitte haiglas. Seniks aga soovis Peppa kõikidele palju rõõmu, vaprust ja hästi kiiret paranemist.
