Poistel poiste tegemised – ka unistuste päeval
Kris sündis seljaajusonga ja vesipeasusega. Juba esimesel päeval opereeriti song ning ühe kuu vanuselt paigaldati talle ka shunt, mis reguleerib selja- ja peaaju voolu ning hoiab vesipeasuse kontrolli all. Igapäevaselt vajab ta kõndimiseks ortoose ning kõnniraami või keppe, sest tema jalad on suures mahus halvatud. Aga oh ei, see kõik ei heiduta Krisi mitte üks raas! Ta on väga elurõõmus ja seltskondlik laps. Lõpetas just kevadel lasteaia ja ootab nüüd pikisilmi kooli minekut. Krisi ema Anni: „Krisil on väga toredad sõbrad, kellega koos õues käia ja mängida ning kes teda vajadusel rõõmsalt aitavad. Oleme alati püüdnud Krisi kaasata, et ta ei jääks otseselt millestki ilma või kõrvale.”
Unistuste päeval sai aga Kris tunda ennast tõelise kangelasena, sest seekord olid kõik tegevuse planeeritud just tema soovidest lähtuvalt.
Unistuste päeva eelne elevus
Vabatahtlikud kohtusid Krisi, tema vanemate ning vennaga Zoomi teel. Vestlus möödus lõbusalt, saime teada, mida Kris naudib ja mida talle kõige rohkem teha meeldib. Mõtteid, kuidas tema unistuste päeva sisustada, tekkis palju.
Krisi unistuste päev hommikupoolik oli vihmasevõitu, kuid päeva peategelased ei lasknud ennast sellest häirida. Kuna autosõit Tallinnasse oli päris pikk, siis otsustasime Krisi ja ta peret kosutada hommikuse snäki ja smuutiga Nautica Blenderis. Pakutud kehakinnitus oli väga maitsev ja kosutav!
Snäkke ja smuutisid nautides avanes meile võimalus päevakangelastega veidi lähemalt tuttavaks saada, olime ju siiani suhelnud ainult virtuaalses keskkonnas. Kris oli oma unistuste päeva eel väga elevil, eelneval ööl polnud ta isegi korralikult sõba silmale saanud.
Superautode mängumaal
Kui smuutid ja snäkid lõpetatud, võtsime suuna superautode lipulaeva Lamborghini Tallinna esindust. See ei asunud Nauticast kuigi kaugel ja meid võeti seal väga soojalt vastu. Avanes võimalus tutvuda erinevate superautodega alates Lamborghinidest kuni Bentleyteni välja. Saime ühe neist tööle panna ja kuulata, mis häält see teeb. Kõigil esindussalongis viibijatel kiskus suu kõrvuni, kui vingemad hääled välja võluti. Kris sai isegi ühel autol katuse maha võtta ja tagasi panna. Lõpuks mindi linna peale väikesele tiirule.
Sõime Krisi lemmiktoite
Aeg oli lennanud märkamatult ja nälg hakkas näpistama. Olime juba varem välja selgitanud, et Krisile maitseb kõige rohkem pasta ketšupi ja Coca Colaga. Nii langeski meie valik Vapianole, mis on täna üks parimaid Itaalia köögi pakkujaid Eestis. Siin avanes võimalus valmistada päris enda pasta ja Kris otsustas krevetipasta kasuks. Vaatamata sellele, et saabusime söögikohta päevase tipptunni ajal, võeti meid köögis väga sõbralikult vastu, anti põll poisile ette ja kohe tegudele! Tulemus oli hõrgutav. Omatehtud toit maitseb ikka kõige paremini.
PROTO avastustehas
PROTO avastustehases võttis meid vastu giid, kes tutvustas Protot ja rääkis selle ajaloost, kuid poistel eriti mahti kuulata ei olnud, sest kibeleti kõike ise katsetama. Poisid proovisid kõike, mida Protos vähegi võimalik proovida oli. Pealehakkamist oli kõvasti ja kõike tehti naeru ja rõõmuga. Isegi tund aega 4D kinoseanssi oodata ei tundunud liiga pikk aeg. Seiklusega maailma keskele Proto külastus lõppeski.
Õhtu Viimsi SPA hotellis ja veekeskuses
Lõpuks, peale pikka ja seikluslikku päeva, jõuti unistuste päeva viimasesse peatuspaika Viimsi SPA-sse. Suur oli Krisi üllatus, kui ta hotellitoa voodilt hunniku kingitusi ning laualt suure portsu snäkke ja maiustusi leidis. „Kas see kõik on mulle?” oli ta meelitatud. Pere lõpetas mõnusa päeva lõõgastava spaa ja maitsva õhtusöögiga.
Minu Unistuste Päev tänab doktor Ann Paali ja Teele Merenit, kes vahva Krisi personaalsesse unistuste päeva programmi nomineerisid.
