Saame tuttavaks – Unistuste Päeva vabatahtlik Aljona

Vabatahtlik Aljona Šatalova: laste unistusi täites on teoks saanud nii mõnigi minu enda südamesoov

Seekordses loos saame tuttavaks Minu Unistuste Päeva vabatahtliku Aljona Šatalovaga, kes on fondis tegutsenud ligi viis aastat. Käesoleva aasta alguses tunnustasime teda tiitliga “Aasta tegija 2022” ja uurime nüüd, mis paneb ta silmad särama ja mis motiveerib teda vabatahtlikuna jätkama.

Kas mäletad, kuidas sündis Su otsus liituda Minu Unistuste Päevaga?

Liitusin fondiga üsna juhuslikult. Olin juba pikalt mõlgutan oma peas ideed minna tegema vabatahtlikku tööd. Ühel päeval potsatas mu Facebooki uudisvoogu postitus fondi sihtrühma lapse unistuste päevast. Sain seda lugedes kohe aru, et soovin panustada oma aega Minu Unistuste Päeva tegemistesse. Võtsin fondiga ühendust ja pakkusin end vabatahtlikuks. Sellest on nüüd möödas peaaegu viis aastat.

Kuidas Sa kirjeldaksid oma rolli fondis?

Vabatahtlikuna on minu ülesanne pakkuda välja ideid, kohal olla, planeerida sündmusi ja panustada aega nende korraldamisse ning teha inimesi õnnelikuks, muuhulgas ka iseennast. Minu Unistuste Päevaga liitumine on üks parimaid otsuseid mu elus ja ma olen fondile selle eest väga tänulik. Võimalus luua lastele ilusaid mälestusi annab nii neile kui ka mulle endale palju jõudu ja elurõõmu.

Kõige esimese unistuste päeva korraldasin ühele toredale tüdrukule Hannale. Minu ülesandeks oli korraldada perele lõunasöök ja koos nendega aega veeta. Mäletan, et käisime Kumus kunsti tegemas ning Hannal oli koos perega väga vahva ja lõbus päev. Emotsioon, mille päevast kaasa võtsin, oli nii võimas ja andis mulle kinnitust, et olen vabatahtlikuna üles leidnud väga õige koha, kuhu oma aega panustada.

Mis motiveerib Sind vabatahtlikuna jätkama?

Kui lapsed tulevad unistuste päeva lõpus minu juurde, kallistavad ja ütlevad, et see oli nende elu parim päev või soovivad, et korraks neid sülle võtaksid, on see kirjeldamatult hea tunne. Tavaliselt on unistuste päevad tihedad ja kohati ka väsitavad, aga iga õnnestunud sündmusega kaasneb väga palju positiivseid ja meeliülendavaid emotsioone. See ongi parim osa vabatahtlikust tööst. Tunnet, et olen saanud hakkama ja teinud kellegi päeva ideaalseks, ei vahetaks ma mitte millegi vastu – tean, et see annab neile lootust, rõõmu ja jõudu oma teekonnaga edasi minna. Lisaks inspireerivad mind kõik ägedad koostööpartnerid ja vabatahtlikud, kellega olen tänu vabatahtlikule tööle kokku puutunud.

Miks on unistamine Sinu arvates oluline?

Minu kogemus on selline, et laste unistusi täites on teoks saanud nii mõnigi minu enda südamesoov. Just sellepärast ongi unistamine oluline ‒ südamest soovimine äratab mõtted päriselt ellu. Usun siiralt, et unistus teeb imet ja hinge poeb soe tunne.

Kui Sa ei toimeta parasjagu vabatahtlikuna, siis millega Sa igapäevaselt tegeled?

Töötan põhikohaga tootejuhina meditsiinitehnikaga tegelevas ettevõttes. Lisaks võib mind paar korda kuus näha spordi- ja vabaajakaupade poes kliente teenindamas. Vabal ajal meeldib mulle väga tegeleda spordiga ning käin nii jõusaalis kui erinevates rühmatrennides. Eriti meeldib mulle poks, aga sel aastal alustasin ka Bachata tantsutundidega. Olen nüüd leidnud endale uue hobi ja kui algselt sattusin tantsusaali kord nädalas, siis praegu harjutan umbes neli korda sagedamini. Mu suurim kirg on siiski mootorrattasõit. Eelmisel suvel täitsin oma kauaaegse unistuse ‒ tegin A-kategooria loa ja ostsin endale mootorratta.

Aitäh, Aljona, kõikide naeratuste eest, mida oled meil aidanud kinkida raskelt või krooniliselt haigetele lastele!