Saame tuttavaks – Unistuste Päeva vabatahtlik Kedi
Põhja-Eesti tiimijuht Kedi Välba: Minu Unistuste Päeva lapsed on justkui väikesed vaprad sõdalased, kes võitlevad erinevate diagnoosidega
Minu Unistuste Päeva vabatahtlik Kedi Välba liitus meie fondiga juba seitse aastat tagasi, neist viimase viie jooksul on ta juhtinud üht Põhja-Eesti tiimidest. Selle aasta alguses tunnustasime Kedi tiimi „Aasta meeskond 2022” tiitliga ja seekordses loos uudistame, missuguseks on kujunenud tema teekond meie fondis, mida ta hindab oma tiimi puhul kõige rohkem ja mis inspireerib teda vabatahtlikuna jätkama.
Millega Sa tegeled igapäevaselt ja millega meeldib Sulle tegeleda vabal ajal?
Igapäevaselt töötan tarkvaraettevõttes Aktors ning kümneaastase staaži jooksul olen saanud tegeleda väga erinevate teemadega alates projektijuhtimisest kuni personali- ja kommunikatsioonijuhtimise ja müügitööni. Alates märtsi lõpust alustasin tööd Aktorsi tegevjuhi ja juhatuse liikmena. Kuna Aktors tegutseb ka rahvusvahelisel turul, siis töö tõttu tuleb tihti ette reisimist ja esinemisi konverentsidel. Tegutsen ka e-Eesti kõneisikuna ning olen omandanud Tallinna Tehnikaülikooli IT-teaduskonnas e-riigi tehnoloogiate ja teenuste magistrikraadi ja täna olen sama eriala programminõukoja liige.
Vabal ajal veedan aega lähedastega ja külastan oma kodulinna Viljandit. Meelsasti käin jooksmas, joogas või mängin golfi. Elukaaslasega peame ka väikest golfistuudiot Viljandi kesklinnas ning viimased 10 aastat olen korraldanud Viljandimaa meistrivõistluseid golfis. Reisimine ja maailma avastamine on midagi, mis paneb minu südame kiiremini lööma ning ka eraelus peab mul alati olema planeerimisel vähemalt üks lähituleviku reis.
Oled vabatahtlikuna toimetanud Minu Unistuste Päevas juba üsna pikalt. Millal Sa liitusid fondiga ja milliste tegevustega oled Sa peamiselt seotud?
Tegin esimesed sammud fondiga liitumiseks 2015. aasta lõpus, aga kuna tuli oodata vabatahtlike infopäeva toimumist, siis ametlikult sai minust fondi liige 1. veebruaril 2016 ehk siis olen Minu Unistuste Päevas toimetanud juba 7 aastat. Neist viimased 5 aastat olen täitnud ka tiimijuhi rolli ja koordineerin umbes 25 vabatahtliku tegevusi ühes Põhja-Eesti tiimidest. Enne liitumist olin kuulnud fondist siit-sealt, aga sooviavalduse saatsin oma hea sõbranna Mari eeskujul, kes oli mõnda aega enne mind juba vabatahtlikuna fondis tegutsenud.
Millised mälestused meenuvad Sulle seoses kõige esimese unistuste päevaga, millega olid seotud või millega puutusid kokku?
Kui mälu ei peta, siis minu päris esimene projekt oli sündmus Tallinna Lastehaiglas, kui esines Teater Kohvris. Minu esimene personaalne unistuste päev aga viis Saaremaale koos ühe armsa Toila perega, kellest on väga erilised mälestused ̶ käisime läbi kolm Saaremaa põhilist vaatamisväärsust, Kaali meteoriidikraatri, Angla tuulikud ja Panga panga ning pere sai mõnuleda GoSpas. Üheskoos tähistasime ka ühe peretütre sünnipäeva.
Mis teeb vabatahtliku töö meie fondis Sinu arvates eriliseks?
Meil on lihtsalt nii suurepärane vabatahtlike seltskond, et rõõm on nende inimestega koostööd teha. Parim osa vabatahtliku tööst on muidugi see, kui järjekordne unistuste päev on edukalt õhtusse jõudnud, unistused täidetud ja päeva peategelase näol on lai naeratus.
Kui mõtled möödunud aastale, siis mis teeb selle vabatahtliku töö vaatest eriliseks või teistsuguseks?
Möödunud aastast jäävad kindlasti eredalt meelde projektid Ukraina sõjapõgenike lastega. Läksime kevadel appi Eesti Pagulasabile, et korraldada tegevusi Ukrainast saabuvatele lastele. Korraldasime paari kuu jooksul kokku 37 sündmust, peamiselt hotellides ja laeval Isabelle, kuhu sõjapõgenikud majutati. Eelmisel aastal saime tasapisi naasta ka n-ö tavapärasesse unistuste täitmise rütmi. Koroonapiirangud ja viirushaiguse laialdane levik mõjutasid meie tegutsemise ulatust möödunud kahe aasta jooksul kahjuks päris korralikult.
Mida ootad käesolevalt aastalt?
2023. aastalt ootan loomulikult kõikide meie väikeste unistajate unistuste täitumist ning samuti on tulemas mõned põnevad uued eriprojektid. Minu suve üheks tähtsündmuseks on alati ka Saaremaa erivajadusega laste perepäev, mida oma tiimiga juba mitmendat aastat juulikuus korraldame. Sealsete inimeste soojus ja ootusärevus on erakordsed ning tahame neile meeskonnaga kinkida väga erilise päeva. Ootan ka armsaid taaskohtumisi kõikide meie unistajatega.
Mis innustab Sind fondis jätkama?
Eelkõige ikka lapsed, noored ja nende ehedad emotsioonid ning lootus ja rõõm, mida me läbi emotsioonide saame pakkuda. Meie sihtgrupi lapsed on justkui väikesed vaprad sõdalased, kes võitlevad erinevate diagnoosidega ja nende pered koos nendega. See üks unistuste päev, kus pere ei pea mõtlema igapäevastele olmemuredele, vaid kõik on nende eest korraldatud ja nad saavad lihtsalt nautida üllatusi täis päeva, võib anda positiivseid emotsioone ja energiat väga pikaks ajaks. Mul on ka imeline ja teotahteline tiim, kellega kõiki neid unistuste projekte teostada.
Miks on unistamine Sinu arvates oluline?
Nagu ka meie lööklause ütleb, siis unistus teeb imet! Ma siiralt usun sellesse, et kui suurelt unistada ja ka unistuste nimel tegutseda, siis unistused kipuvad päriselt täituma.
Aitäh, Kedi, et aitad väikestel vapratel sõdalastel unistada ja uskuda, et kõik on võimalik!
