Saame tuttavaks – Unistuste Päeva vabatahtlik Terje

Vabatahtlik Terje Odraks: mitte ükski unistus pole kättesaamatu

Vabatahtlikud on meie fondi südameks – just tänu neile saame me raskelt või krooniliselt haigetele lastele kinkida rõõmu. Umbes aasta tagasi liitus Minu Unistuste Päevaga särasilmne Terje Odraks, kes on aidanud korraldada juba mitu sündmust. Tegus aasta ei jäänud fondile märkamata ja tunnustasime Terjet vabatahtlike tänuüritusel “Aasta uustulija” tiitliga. Seekordses loos saamegi temaga tuttavaks ja uurime, mis inspireerib teda vabatahtlikuna jätkama.

Saame tuttavaks – millega tegeled igapäevaselt ja kuidas sisustad oma vaba aega?

Pean ennast “inimeste inimeseks”. Teadsin juba üsna varakult, et inimesed ja suhted on minu teema. Töötan hetkel ühes rahvusvahelises jaemüügiketis personalijuhtimise valdkonnas. Olen sellel erialal töötanud üle 13 aasta. Tunnen end hästi, kui inimesed mu ümber on õnnelikud ja rahul.

Selle aasta alguses alustasin õpinguid “Holistika instituudis”. Seal käsitletavad teemad ja vaated ühtivad väga minu enda väärtustega. Minu jaoks on eneseareng väga tähtsal kohal.

Vaba aega üritan veeta võimalikult palju looduses kas metsas jalutades, marju ja seeni korjates või lihtsalt mere ääres laineid imetledes. See on parim koht, kus oma akusid laadida.

Sind pärjati hiljuti “Aasta uustulija” tiitliga. Millal Sa liitusid fondiga ja miks otsustasid tulla vabatahtlikuks?

Olen Minu Unistuste Päevas tegutsenud veidi üle aasta. Teekond fondini oli tegelikult päris huvitav. Tundsin sisimas juba pikemat aega, et sooviksin oma aega annetada ja mõnesse projekti panustada, kuid väga raske oli leida õiget kohta. Külastasin juhuslikult Peetri kodukohvikute raames Minu Unistuste Päeva kohvikut ja nägin leti taga üht tuttavat nägu – fondi endist tegevjuhti Kristiinat. Kui käisin veel keskkoolis, ristusid meie teed ühe projekti raames ja mulle jäid temast väga meeldivad mälestused. See kohtumine andis mulle tõuke liituda just selle fondiga.

Kuidas on Sul esimene aasta fondis läinud?

Olen aasta jooksul saanud osaleda päris mitmes projektis tiimiliikmena, aidates korraldada perepäevi ja personaalseid unistuste päevi. Paari projekti olen saanud ka ise juhtida. Olen õppinud, et koostöö on projekti õnnestumise seisukohalt kõige olulisem oskus. Minu meelest on see väga üllas, et nii paljud inimesed panustavad oma aega ja ressursse, et teisi aidata ja rõõmustada. Me kõik teeme seda oma perede ja töö kõrvalt.

Kas ja kui palju on muutunud Sinu arvamus vabatahtlikust tööst pärast fondiga liitumist?

Vabatahtlik töö on palju rohkemat, kui ma ette kujutasin ja see võib olla väga mitmekülgne. Võimalus on panustada nii mitmel moel ja vabatahtlikud saavad valida erinevate rollide vahel, liitudes näiteks projektijuhi või tiimiliikmena. Mõlemad on väga suure vastutusega rollid, sest igast meeskonnaliikmest oleneb projekti sujuv korraldus. Samas on vabatahtlik töö väga meeliülendav ja eriline, sest laste ägedate soovide ja meie ideede elluviimine on ülilahe kogemus. Tipuks on muidugi emotsioon, mida lapsed ja pered pakuvad.

Lisaks unistuste päevadele on fondis ka palju muid projekte, näiteks rahakogumise üritused, koolidele ja lasteaedadele mõeldud projektid nagu “Heategu lapselt lapsele”, erinevad seminarid, koolitused ja muud ettevõtmised. Kui fondiga liitusin, ei osanud ma aimatagi, kui palju pakub fond vabatahtlikele vastu. Alles mõni kuu tagasi oli meil näiteks projektijuhtimise koolitus Tallink Conference SPAs. Lisaks korraldab iga tiim oma liikmetega koosviibimise ja üritusi ning muidugi toimuvad ka fondiülesed ühised üritused.

Mulle meeldib ka, et meie fondis on kõik väga eesmärgistatud ning sihid on terveks aastaks ette seatud.

Mida vabatahtlik töö Sulle annab ja mis innustab Sind jätkama?

Kõige rohkem innustab mind soov teha midagi, mis loeb tõeliselt. Väga lihtne on annetada raha ja ehkki see on väga oluline, jääb puudu vahetust emotsioonist, mida heategu nii abivajajatele kui ka mulle endale kaasa toob. Oleme ka oma perega püsiannetajad ja jätkame sellega ka tulevikus, aga mitte miski ei saa selle vastu, kui kohtun päriselt inimestega, kelle elu saan oma panusega muuta ja neile rõõmu pakkuda.

Kui oled aidanud korraldada mõnd unistuste päeva, siis kuidas Sa kirjeldaksid seda kogemust? Mis tunnetega lähed tavaliselt pärast seda päeva koju?

Iga uue unistuste päeva eel tunnen veidi ärevust ja elevust. Eelkõige just kõige esimesel kohtumisel perega, sest kunagi ei tea, kuidas see läheb. Minu kogemused on seni olnud ainult positiivsed. Kõige keerulisem ongi ilmselt kohtumine lapsega ja detektiivitöö tema unistuste väljaselgitamiseks. Sealt edasi on korralduslik pool juba üsna lihtne. On vaid üks reegel – kõik tuleb ära korraldada! Kuna tegemist on meeskonnatööga, siis igaühel on oma ülesanded ja teemad, mille eest vastutada. Emotsioon, kui unistuste päev on lõpuks käes, on kirjeldamatu – rõõm lapse näol ja silmades on hindamatu. Iga kord peale unistuste päeva lõppu valdab mind meeletu heaolu ja rahutunne, sest tean, et olen loonud kellelegi rõõmu ja mälestusi.

Jaga palun veel mõnd erilist mälestust mõnest unistuste päevast, mis on Su südamesse jätnud erilise jälje.

Üks viimastest unistuste päevadest viis mind Eesti Rahvusringhäälingu hommikusaate Terevisioon otse-eetrisse. See oli kogemus ja elamus ka mulle endale! Üsna üllatav, et ühe lapse unistus oli külastada Terevisiooni ja Aktuaalse Kaamera telgitaguseid, aga õnneks saime me selle korraldamisega hakkama. Usun, et see kogemus jääb saatma nii unistuste päeva last kui ka mind kogu eluks.

Mida soovitaksid inimestele, kes on mõelnud tulla vabatahtlikuks, kuid pole seda veel teinud?

Soovitan enda jaoks läbi mõelda, kas see on valdkond, kuhu tahad panustada. Minu Unistuste Päeva pered ja nende olukorrad võivad tekitada väga suuri emotsioone ja vabatahtlikud peaksid olema selleks valmis. Kõik juhtumid ei ole lihtsad, aga fond pakub ka tohutult palju häid emotsioone. Tugev side võib tekkida nii mõne lapse ja tema perega kui ka fondi teiste vabatahtlikega. Minu jaoks on Minu Unistuste Päev parim koht, kuhu oma vaba aega ja energiat panustada.

Lõpetuseks – miks on unistamine Sinu arvates oluline?

Unistamine on väga oluline ja seda peab tegema suurelt. Räägin seda ka oma lastele, sest mitte ükski unistus pole kättesaamatu, kui piisavalt palju seda soovida.

Suur aitäh, Terje, et oled Minu Unistuste Päeva vabatahtlik ning panustad oma tegutsemistahtega fondi arengusse ja laste heaolusse!

Loo pani kirja Maie-Liisa Sildnik