Unistuste seiklused suvises Pärnus
Keeruliste aegade tõttu kohtusime Emil Prestoni ning tema perega esmakordselt video teel. Sellest hoolimata oli kohe tunda, millise ägeda poisiga on tegu. Emili terasus, ehedus, rõõmsameelsus ja hingesoojus oli läbi videosilla hästi tunda. Videokohtumisel osalesid Emil, tema vend, ema ja nende armas neljajalgne sõber. Viimane pidi kahjuks tähtsal päeval koju jääma, kuid meie videokõnes osales väga aktiivselt. Emili jutust jäi kõlama, et talle meeldivad üle kõige autod ja kõik sinna juurde kuuluv. Eks paljudele poistele meeldivad ju tegelikult autod, aga Emil on sel teemal eriti põhjalik ja asjatundlik, sest vaba aja veedab poiss autoteemalisi videosid uurides. Küsimusele, milline auto poisi silma särama paneb, vastas Emil Preston mõtlemata, et Tesla.
Emil Prestoni unistuste päev sai alguse varahommikul, kui Toomas oma Teslaga perekonna koduukse taha saabus. Emil sai Tesla oma käsutusse terveks päevaks. Siia sobib hästi Emili ema kommentaar, mis keset päeva kõlas: ”Te oleksite põhimõtteliselt võinud selle Tesla meie maja ette tuua ja Emilil olekski unistuste päev olnud.” Võib ainult oletada, millist emotsiooni Teslaga sõit Emilile tegelikult pakkus. Keerasime autonina suvepealinna Pärnu poole, kuhu pere kõige väiksemad tegelased polnud kunagi sattunud. Milline tore kooslus – unistuste päev uues avastamata linnas. Pärnu kasuks langes valik mõistagi selletõttu, et suvepealinn pakkus kõige rohkem võimalusi Emili unistuste täideviimiseks.
Pernova loodusmajas
Pärnus ootas meid oma meeskonnaga Pernova Loodusmaja, kus veetsime kaks ülihuvitavat ja harivat tundi. Seiklus algas privaatse planetaarium-kinoga, kus omandasime teadmisi planeetide tekkest ja nende toimimisest. Samuti räägiti meile kosmose uuringute kohta. Pikema tegelemisaja võtsime kineetilise liivaga mänguautomaadi juures, kus poistel läks mängus vastaseid kõrvaldades mõnusaks madinaks .
Sööme Emili lemmiktoite ja mängime Teslas
Pärast selliseid emotsioone oli aeg kosutavaks lõunasöögiks DaVinci Pasta & Pizza restoranis. Emil on nimetanud oma lemmiktoiduna pitsat ja jäätist. Niisiis tundus Da Vinci Pasta & Pizza igati loogiline valik. Selleks, et Emil ja ta vend saaksid aru, kuidas pitsa valmistamise protsess käib, lubati poisid kööki endale ise lõunasööki valmistama. Poistel avanes võimalus teha personaalsed pitsad, kattes need ainult endale meelepärasega. Eks päris enda tehtud pitsa maitseb alati paremini. Seda oli oma salaamiga ülekuhjatud pitsast ampsu võttes poiste nägudest ka näha. Peale söömist oli meil planeeritud veidi pikem paus, et perekond saaks korra hinge tõmmata ja lihtsalt puhkust nautida.
Meie plaan töötas üsna lühikest aega, sest Emilil olid energiapatareid üsna kiirelt uuesti täis laetud ja ta kibeles juba uutele seiklustele. Ilmselt võis sellele kaasa aidata lõunasöögil söödud jäätis, mille Da Vinci töötajad Emilil lahkelt ise välja valida lubasid. Kuna Emil muudkui kibeles aga meil oli järgmise tegevuseni aega veidi rohkem kui tund, siis otsustasime Emilile ja ta vennale võimaldada mängimist Teslas. Nimelt oli Emil meile söögi ajal maininud, et Teslas on võimalik mängida kõikvõimalikke interaktiivseid mänge. Nii möödus meie järgmine pooltund linnutiivul. Samal ajal liitusid perekonnaga nende jaoks väga olulised inimesed – Johannes ja tema ema, kellega saadi tuttavaks mõned ajad tagasi koos haiglas olles. Poisid ja nende emad said headeks sõpradeks, toetades üksteist raskel ajal ja pere soovis, kaasata neid päeva tegevustesse.
Audru ringrada
Päev sai oma jätku Pärnust veidike väljas Audru ringrajal. Seal võeti meid külalislahkelt vastu Emilile ja tema vennale pakuti võimalust proovida sõitu professionaalse sõitja kõrval Eesti ainukesel autoringrajal. Emil valis sõitmiseks Porsche 911 Carrera S ja Toyota GT86. Juhendid selged, kiivrid peas, pildid tehtud ja pöidlad püsti, oli aeg ringile minna. Ootusärevust oli näha Emili silmist juba enne autosse istumist. Auto võttis kohalt, kiirused kasvasid, pidurid vilisesid, kurvid möödusid – kõik justkui filigraanse täpsusega välja mõõdetud, üks ring järgnes teisele, üks ring kiirem kui teine. Ootasime põnevusega Emili reaktsioone. Juba ukse avanedes oli seda näha – Emili suu oli kõrvuni. Ta oli nautinud sõitu täielikult. Ja teine automudel oli alles proovimata.
Sõidud tehtud, emotsioonid ikka veel möllamas, viidi meid keskusesse vaatama vormel Renault´d. Igale soovijale avanes võimalus vormelisse sisse hüpata ja kujutada ennast ette päris vormelisõitjana. Enne Audruringilt lahkumist klõpsasime veel kõik koos poodiumil pilte teha ja Emilil avanes võimalus erinevate ringrajaautode kapoti alla piiluda. Audruringi personal oli imearmas ja saatis meid terve seal viibitud aja.
Majutus ja vaba aeg
Et suvepealinnast viimast võtta, olime plaaninud perekonna ööseks Pärnusse jätta, rannad ja muud kohad ju kõik alles avastamata. Parimate võimalustega lastesõbralikuks spaaks valisime Wasa Resort hotelli. Hotelli jõudes andsime Emilile uksekaardid kätte ja lubasime tal ise toa üles otsida. Nagu mainitud, on Emil erakordselt nutikas poiss ning toa leidmisega ei olnud tal mingeid probleeme. Seal ootasid poissi õhupallid, näksid ja pehme voodi, kus vennaga koos paar kõrgemat hüpet teha. Üle andmata oli veel üks eriline kingitus. Olime lauale vihjeks pannud Rally Estonia ajakirja ning palusime poisil nuputada, mis võiks olla tema kingitus. Emil taipas üsna kiirelt, et neid ootab ees veel üks imetabane päev täis imeilusat Lõuna-Eesti loodust, tehnikat ja mootorimüra. Poisi silmad särasid.
Jahiga Pärnu lahel
Päeva lõpetuseks olime planeerinud privaatse jahisõidu Pärnu lahel koostöös Sail Estonia tiimiga. Olime kaasa pakkinud päris enda piknikukorvi ja asusime pooleteiseks tunniks seilama. Mereõhk ja mõnus kerge loksumine tekitasid mõnusa harmoonilise tunde ja viisid mõtted lendu. Tagasi sadamasse saabudes ootas perekonda vinge Škoda Tallinna rendiauto, mis transportis pere Wasasse ning päev hiljem koju Tallinnasse.
Minu Unistuste Päev tänab Tallinna Lastehaigla kardioloogiateenistust ja dr Tiiu Jalasit, kes vahva Emil Prestoni personaalsesse unistuste päeva programme nomineeris.
