Hanna lennud pilvepiiril ja värvidemäng vesigraafikaga
Perega kohtumine algas väga lõbusalt, sest Hannal on vahva koduloom – valge Austraalia naerutuvi, kes meid juba esimesest hetkest naerutas. Kuna vabatahtlike külaskäik ei tulnud tüdrukule üllatusena, oli ta juba oma unistuste peale jõudnud mõelda ja teadis täpselt, mida teha soovib. Hanna unistas lendamisest, kuna ta polnud seda varem teinud. Rohkem unistusi Hanna välja tuua ei osanud ning ta rääkis meile pigem oma hobidest. Saime teada, et talle meeldib väga joonistada. Ja et Hanna käib laulmas nii kooli kooris kui ka väljaspool kooli. Nii saimegi mõtteid, kuidas ja mida Hanna ja ta pere jaoks planeerida.
Hanna unistuste päev toimus aasta alguses, koolivaheajal. Ei ole vist saladus, et tüdruk ootas oma unistuste päeva juba pikisilmi. Varahommikul võtsime Hanna ja tema isa kodust peale. Viisime nad Tallinna lennujaama, kus meid väga sõbralikult lennujaama VIP teeninduse töötaja Mario poolt vastu võeti. Esmalt check-in ja peale seda turvakontrollist läbi. Nii nagu see kõik päriselt käib. Turvaväravatest läbi minnes tehti meile ringkäik, kus nägime poode, meelelahutuskohti, erinevaid väravaid, puhkeala. Saime esitada igasuguseid küsimusi ja uurisime ekraanilt, kuhu võiks ise sõita. Ringkäigult suundusime äriklassi sohvabaari, et oodata lennu väljumist, juua hommikukohvi ja süüa. See kõik oli väga põnev, kuna polnud varem isegi lennujaamas külaline olnud ja äriklassis istunud. Hakkas lähenema pardalemineku aeg. Vabatahtlik Liis loovutas oma koha fotograaf Kätlinile, sest pardaleminekuks tuli meile järele neljakohaline Porsche Panamera ja me kõik ei oleks sinna ära mahtunud. See, et sõit läheb Kuressaarde ja tagasi, oli Hanna ja tema isa jaoks suur üllatus!
Kuressaarest tagasi tulles läksime kõik lõunasöögile Sushimoni, kus ootasid meid teised pereliikmed. Pere ootas juba põnevusega muljeid ja jutte. Õnneks lennuk õhus ei raputanud, kuid Hanna sõnul tegi väikelennuk palju müra. Rõõmsaks tegi see, et üleval, pealpool pilvi, oli päike.
Kunstimuuseum KUMU ja lõbus vesigraafika
Peale söömist läksime kõik koos Kumusse. Perel polnud aimugi, kuhu me neid viime! Kumusse jõudes oli meid ootamas giid, kes muutis muuseumikülastuse tõeliselt meeldejäävaks. Külastasime näitusi ,,Maastikud, värvid ja mägi”, ,,Konrad Mägi” ja ,,Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis”. Hiljem maalisime Kumu kunstistuudios kauneid maastikke vesigraafika tehnikas. Lastel oli rõõmu kui palju värvidega mängimisest. Seda said proovida ka teised ning kokku tuli päris palju töid. Kuigi käed, nägu ja riided said värviseks, tegi see kõigile nalja ja rõõmu. Tööd tulid värviküllased ja omapärased ning arvasime, et varsti võib meie kõikide töödest uue näituse korraldada.
Koju minnes sai Hanna endale veel kaks kingitust, millest üks oli pilt maalimiseks/värvimiseks ja teine Hanna-Liina Võsa Muusikalikooli kinkekaart. Hanna saab aasta jooksul minna kolmel korral eraklaveritundi, et proovida ja saada aru, kas ta tahaks tulevikus klaverit õppida. Lisaks kinkis Kaubamaja Hannale ammu oodatud Lego ja vendadele mänguautod, mis tõid laste nägudele laia naeratuse.
Vabatahtlike jaoks oli kõige liigutavam Hanna muutumine tema unistuste päeval. Esialgu kinnine ja tagasihoidlik laps avanes tasapisi, muutus julgemaks ja jutukamaks ning tema silmadesse tuli enneolematu rõõmusära. Ka Hanna vanemate jaoks oli see väga emotsionaalne päev.
