Natuke mootoreid ja palju neljajalgseid
Esimene kohtumine Jaanisega toimus tema kodus. Alguses oli poiss kohmetu, tema kõne pisut arusaamatu, aga vanaema aitas varmalt tõlkida ja pea harjus ka Jaanis võõraste tädidega.
Jaanisele meeldib õues tegutseda ja koos vanaemaga looduses ringi liikuda. Kasutatakse suurte ratastega käru, sest Jaanis ise kõndida ei saa. Toas tegeleb ta tavaliselt arvutimängude mängimisega ja teleka vaatamisega.
Tuletõrjeauto ja rongid
Jaanise unistuste päev toimus suvel. Pakkisime autodesse peale tema ka väikevenna, vanaema ja isa. Autoga on väga vahva sõita, sest nii palju põnevat on näha. Meilgi tuli ette ootamatu peatus – raudtee ülesõit ja rong! Jaanisele rongid meeldivad. Autoaken lasti alla ja kuulatati-vaadati, kuidas kaubarong mööda koliseb.
Jõudsime suure halli maja juurde, mille ees seisis hiigelsuur tuletõrjeauto. Uurisime lähemalt, kuidas see tööd teeb. Mitu voolikut sellel on ja kust see vesi ikka tuleb. Lahke onu lasi kaks korda sireene ka. Oli ikka vali hääl küll! Hiljem tehti väike sõit tuletõrjeautoga. Lõbu laialt polnud ainult Jaanisel, isal ja vennalgi olid suud kõrvuni.
Kui juba tuletõrjujatele külla minna, siis proovitakse ka ära, kuidas tulekustuti töötab ja kui külm vesi voolikust tuleb. Võtsime aega, kui kiiresti tuletõrjuja riidesse saab. Kiiresti sai!
Pakkisime pere jälle autosse ja liikusime edasi. Parklas ei saanud poisid veel midagi aru, aga isa juba muigas. Ja siis paistiski oranž pikk rong. Oi kui lahe! Uurisime rongi ja arutasime, kummas rongi otsas võiks rongijuht istuda. Näha polnud kedagi. Aga me ei tulnud ju niisama vaatama, liikusime teisele perroonile ja läksime rongiga sõitma. Sellel oli juht olemas, lehvitas rõõmsalt poistele. Sõit läks Elva poole.
Taluloomadega sõbrustamas
Jõudsime Elvasse liiga vara. Kuna Elvast oli vaja veel edasi liikuda ja autosid ju rongi peale ei võeta, tegime väikese võistluse, kes jõuab enne söögikohta. Tädid autodega võitsid, sest rong pidi ju mitu korda peatuma.
Selleks ajaks olid kõhud juba parajalt tühjad. Poisid valisid söögikohas endale toidu. Kuni söögid valmisid, piilusime osavaid keeglimängijaid. Laud oli rikkalik, igaüks sai kõhu täis. Nii maitsev oli! Veeresime uksest välja autodesse, et seiklustega jätkata.
Järgmise peatuseni viis pikk ja tolmune allee. Olime jõudnud taluõuele. Perenaine tuli külalistele vastu ja kutsus oma valdusi vaatama. Tuli välja, et oleme talus, kus elab palju erinevaid loomi. Tutvusime lammaste, kitsede, vahvate tuhkrupoistega, kilpkonnaga, jäneste, hanede ja vuttidega. Nägime uhkeid paabulinde, jaanalindu, erinevaid kanasid ja valgeid tuvisid. Kogu tee kõndis meiega truult kaasa kalkun Fifi, kes käivatki kõigil sabas ja lunivat silitusi.
Jaanisele meeldis väga loomi toita – lammastele anti leiba, hobustele õunu ja kanadele teri. Hobused olid nii julged, et tulid aina uuesti ligi ja tahtsid toiduämbrist õunu pihta panna. Eriline lemmik oli rebasepoiss Lotte, kes oskab mööda puurivõret üles ronida. Nagu tsirkuses juba!
Kingituseks sai Jaanis kinopiletid ja mugava pleedi, mille sisse pugedes kodus multikaid vaadata. Kineetilise liivaga saab vihmase ilma korral toas meisterdada. Kuna Jaanis ei olnud kunagi loomaaias käinud, saatsime ta ka loomi vaatama, millest kujunes unistuste päeva eraldi seiklus.
Reis perega Tallinna loomaaeda oli ka pereisa unistus. Ühel suvepäeval võttiski Bolti taksojuht Margus pere koduukse eest peale ja toimetas otse loomaaia väravasse. Ilm oli imeilus ja vaadata oli palju. Elevanti nähti, jõehobu nähti, kitsesid nähti. Vahepeal käidi ka laste loomaaias ja paitati jäneseid. Jaanise lemmikud oli ahvid – nunnud olid, jooksid ringi ja natukene tülitsesid omavahel. Oli pikk päev, aga poisid olid vaprad ja tublid päeva lõpuni. Loomaaeda läheks iga kell tagasi!
