Kohtusime augusti esimesel päeval. Kui rääkida armsatest ja avatud lastest ning vanematest, siis me teame nüüd ühte sellist peret. Juba esimesest hetkest meil jutud klappisid. Lemmikloomadest ja rõdul peetavatest putukatest, headest söökidest ja jäätisest. Huulepulkadest ja põsepunadest. Vanaema juures käikudest ja maasikaraksus käimisest. Lendamisest ja kopteritest.
Natuke sättimist ja algus
Päev algas Dream Party peostuudios. Hea on alustada päeva, kui keegi tuleb ja sätib su juukseid ning keerab neisse lokke, paneb silmadele sära ja huultele läiget. Kuni meigikunstnik Anna tegutses, uudistasime meie värvilist ja ilusat peostuudiot. Plaanis oli perepildistamine ja kõigil tuli korraks meigitooli istuda. Kuna meie esmakohtumisel selgus, et salaja proovitakse emme puudrit ja mõnikord ka huuleläiget, siis meie hea sõber WIBO kinkis tüdrukule täitsa oma meigitooted, nii ei pea ema ootamatult avastama, et puuder on otsa saanud või huulepulk kadunud..
Pere püüti pildile ja siis oli stuudiost minek.
NOK NOK restoran
Kibelesime vanalinna, kus meid ootas ees restoran NOK NOK ja Tai kokakool. Restorani juhataja Ruslan tegi kokkamisele mõnusa alguse heade mokteilidega ja jutustas lugusid restorani kohta. Saime teada, et nok tähendab tai keeles lindu ning nimi NOK NOK viitab ühtlasi restorani logole, millel on kujutatud kahte öökulli. Üks väike öökull pandi ka mälestuseks Lisetele restorani poolt kaasa.
Peakokk Khampan Pukdangpan, lihtsamini Chef Pan, juba ootas. Plaanis oli Pad Thai nuudliroog ja krõbedad kanafileelõigud apelsini-meekastmes. Chef Pan kordas muudkui: “Easy! Easy!” Mängleva kergusega lisas ta pannile koostisaineid, segas neid ja oligi nuudliroog keeratud praemuna sisse ja söömiseks valmis. Krõbeda kanaga läks sama kergelt ja tundus, et Tai köök ongi selline mänguliselt mõnus ajaveetmine. Aga ainult seni, kuniks ise süüa tegema hakkasime.
Tegelikult tuleb tunnistada, et nii kaua, kui keegi juhendab, ongi lihtne. Ka meie toidud tulid Chef Pani omade väärilised – sama mahlased, krõbedad ja parajalt vürtsised. Kõik, mis sai kokatud, see kõhtu läks!
Gelato ja Sally
Ühest jäätisest ei ütle keegi ära, niisiis seadsime sammud Gelato Ladiese kohviku poole ja haarasime endale ühe magustoiduks.
Nautimiseks palju aega ei jäänud, sest Sally Stuudio kunstiõpetaja Anniki juba ootas meid maalimise tundi. Lisete on tubli joonistaja. Maalisime kassi ja proovitud sai ka kaasaegset kunsti. Õpetaja käe all ja heade materjalidega võikski maalima jääda. Kuulad lugusid, sööd kommi ja paned paberile häid emotsioone.
Kopterisõit
Kopterisõit on kindlasti elamus omaette ja sellist võimalust ei teki iga päev. Meil aga läks nii, et kõik head asjad langesid kokku ja kopteris me olimegi. Turvarihmad peale, klapid pähe ja reis “Tallinn linnulennult” võis alata. Oli ikka põnev küll vaadata, kui lähedal Teletorn või vanalinn, Kadrioru loss või Ülemiste järv üksteisele on ning kuidas maalased kõik ringi toimetavad nagu pisikesed sipelgad. Tiirud tehtud, kopter turvaliselt taas maa peal, tänusõnad kopterijuht Erkole edasi antud ja meie emotsioone täis päev saigi õhtusse. Aitäh perele usalduse eest!
Mein Schiff 1
Öeldakse, et ole oma soovidega ettevaatlik, sest soovid võivadki täituda. Meil nii juhtus. Et päeva lõpp oli uute unistuste täitumise algus. Ema öeldud mõttest, et Lisete sooviks kohtuda kunagi ka laevakapteniga, kasvas välja üks eraldi vahva pärastlõuna.
Oli veel suvehooaeg ja kruiisilaevad Tallinna sadamas. Grete-Liis teab laevaagent Arturit, kes sai laevaga kiirelt hea kontakti. Kruiisilaeva Mein Schiff 1 meeskond oli meid valmis vastu võtma ja näitama seda suurt ja uhket kruiisilaeva, mis koduks pea 3000 reisijale ja rohkem kui 1000 meeskonnaliikmele. Kohtusime kapten Per Hardiga ja käisime kaptenisillal, keset kõikvõimalikke ekraane, pulte ja juhtimisseadmeid. Kapten kinkis Lisetele oma kaptenimütsi, laevamaketi ning osa kinke jäi veel koduteelegi avastamiseks.
Tegime ringkäigu laeva erinevatel korrustel. Uudistasime erinevaid vaba aja veetmise võimalusi ja saime ise neist osa – joonistasime särgile, tegime küüntele maniküüri, tegime fotostuudios oma avatari, sõime laevabufees. Kirsiks tordil oli jäätisebaarist oma lemmikmaitsega jäätise valimine. Kohtumise lõpus suundusime laeval asuvasse teatrisse, kus trupp oli valmis näitama meile nende parimaid etteasteid. See oli super, ainult meile selline etendus!
Lausume vaid kiidusõnu laeva meeskonna külalislahkuse kohta, ei oleks osanud unistadagi sellistest elamustest. See põnev ja üllatusterohke kohtumine jääb kindlasti kauaks meile meelde.
Unistus teeb imet!
