Nahk on valge kui lumi, huuled punased kui veri ja juuksed mustad nagu eebenipuu. Lastele on tulnud külla muinasjutust tuntud tegelane – Lumivalgeke!
Tegelase saabumine haiglasse tekitas rõõmu ka mitmele haigla töötajale, kes möödaminnes Lumivalgekest tervitasid ja lapsepõlvemälestusi jagasid. „Kop-kop, kas tohib sisse tulla?“ uurib muinasjututegelane enne palatisse sisenemist. Haiglapersonal on abiks juhendama, millistesse palatitesse võib minna ja kuhu mitte. „Sinna minge muidugi, tal on kindlasti hea meel teie külaskäigu üle,“ julgustas haiglatöötaja saabunud külalist.
Enne ühiste mängude mängimist rääkis ta lastega, kes on üldse Lumivalgeke ja mis muinasjutuga on tegu. Kaasa võetud kotis oli kolm erinevat mängu, et olla valmis mängima nii päris pisikese kui ka juba suurema lapsega. Olenevalt laste tervisest mängime lauamängu, kas voodi serval või laua taga. Kindel on üks, põnevust jagus igal juhul ja see oli igati hea vaheldus päevastele tegevustele. „Aitäh teile, saan natukene oma asju teha,“ teatas ema õrnal toonil tänutundega. Suurima hea meelega mängis Lumivalgeke lastega üheskoos ja kohtumise lõppedes kinkis ta lastele ühe pildikese, mille saab käe peale panna.
