Puhvis punane valgete mummudega seelik, pikk peenike saba, kaks musta kõrva – haiglas käis külas Minni Hiir.
Hiiretüdruk oli elevust täis ning soovis lastele vahvaid lugusid rääkida kaugelt seitsme maa ja mere tagant. Minni tegi lõbusaid tantsuetteasteid, sest hiiretüdruk armastab tantsida. Lapsed, kes said, liitusid hea meelega, kuid palju on neid, kes pidid haiglavoodist etteastet vaatama. Minni näitas uusi õpitud tantsunumbreid ja teatas, et palju on vaja veel harjutada.
Lapsed jagasid ka oma lugusid, kus huviringides nad käivad ja mida vahvat neile meeldib teha. Kiirustamata jutustasid nad maast ja ilmast, muidugi ka mängisid ja meisterdasid. Koos nuputati kordamööda, kummas käes on peidus väike Minni kuju ning peideti pisikest mänguasja palatis erinevatesse kohtadesse.
Minni tutvus kahe tüdrukuga, kes ühiselt palatit jagasid ning meisterdas nendega vahvad peavõrud juukselipsuga. Kaasa võetud asjade hulgas olid ka väga armastatud veega paigaldatavad tätoveeringud, mis nii mõnegi lapse käevart Minni lahkumise järel kaunistasid.
Minni külaskäik ei jäänud märkamatuks ka haiglatöötajate hulgas. “Kas ma tohin sinuga pilti teha, mu tütar kindlasti rõõmustab, kui näeb, et kes meil siin külas käis”. Muidugi tegime pilti ja nii vahva, et Minni külastus loob meeleolu mitte ainult laste, vaid ka teiste hulgas, kes haigla tööga seotud. Saage terveks, armsad lapsed!
