Minni külastas Tallinna Lastehaigla lapsi. Poleks osanud oodatagi, et Minni Hiire külastus kulmineerus iluhoolitsustega.
Sellise vastuvõtu pakkus üks imearmas tüdruk, kes veetis Minniga pika hommikupooliku. Hiireke sai endale pähe kauni soengu, maniküüri ja meigi. Üheskoos meisterdati uhke juukselips ja naerdi nii, et kõhud kõveras ja kallistati, palju kallistati. Lapse emme jutustas, mida kõike nad on üle elanud ja kui palju on neil veel ees. Seda enam on Minnil hea meel, et saab lapse päeva rõõmu tuua ja emme ära kuulata.
Minni pisikesed sammud haigla koridoris äratavad ka haiglatöötajate tähelepanu. “Kas pilti tohib teha?” Muidugi tohib ning sünnivad meeleolukad selfid. Seekord oli haiglaravil palju lapsi. Ühes palatis tervitab ootamatut külalist noor tüdruk, kes on esialgu kohmetu, kuid koos meisterdame ka temale uhke lipsukese juustesse. Selgub, et tüdruk saab peagi koju ning ema-isa viisid parajasti arstidele tänutäheks midagi magusat koos rohkete tänusõnadega. Minni tunneb muret, et kas laps ikka üksi palatisse tahab jääda, ehk ootab koos tüdrukuga ema-isa tagasi. “Pole vaja, ma saan ise juba hakkama,” lausus tüdruk enesekindlalt. Ema-isa tulevad koridoris vastu ja Minni teatas, et kõik on kontrolli all. Need ema siirad ja tänulikud silmad, mis väljendavad sügavat tänu Minni külastuse eest.
Külastusest on möödas juba mitu päeva ja Minni käib uhkelt ikka oma siniseks ja roosaks värvitud küüntega ringi. Mõtleb neile kõigile, kes haiglaravil viibivad ja soovib palju jõudu ning paranemist.
