Lapsi külastas Professor Siiri, kes oma humoorika iseloomuga nägi eriti naljakas välja. Kaasa võetud vahendid andsid võimaluse teha vahvaid katseid ja muid ülesandeid. Lapsed said proovida, mitu palli mahub neile korraga kätte ja seejärel testida oma täpsust pallide viskamisega kasti sisse. Polnud oluline, kas laps oli voodis pikali või sai tulla põrandale mängima ‒ tegevused sobisid kõigile.
Professor Siiri testis, kas tema juuksed annavad elektrit ja selgus, et mitte pooltki nii palju kui laste omad. Nii pandi liikuma põrandal plekkpurk, kasutades ainult õhupalli. Lastele pakkus see palju nalja, sest püsti tõusnud juuksed nägid koomilised välja.
Professor uuris lastelt, kas nende arvates võiks olla midagi, mis vajab teadlaste tööd, aga leiti, et kõik vajalik on hetkel olemas. Mängurõõmu viimine lasteni on väga oluline ning vajalik ja sedalaadi teaduse arendamist lubas professor Siiri jätkata.
Lõbus lugu juhtus ka esimesel korrusel, kus valvelauas olev töötaja arvas esimese hooga, et majja on tulnud keegi tähtis ülemus. Lähemal tutvumisel sai selgeks, et see ei ole siiski päris nii, kuid nalja pakkus küllaga.
