“See ei ole mitte minu unistuste päev, vaid minu unistuste ööpäev!”
8-aastase Riko unistuste väljaselgitamine toimus mängleva kergusega, sest Riko näol on tegemist poisiga, kes on hästi jutukas, julge, osavõtlik ning avatud. Pärast esimest kohtumist oli kindel, et kunstiringis käiva poisina meeldib talle väga joonistamine, samuti jäi kõlama, et tõuksiga trikitamine ja rattasõit on ühed lahedad tegevused. Oma unistuste päeva soovis Riko veeta koos ema-isaga, et siis koos hiljem väikesele õele ja vennale päevast rääkida.
Alustasime trikitamisega
Päev algas üsna varakult. Kell 10 laupäeva hommikul seisime Spot of Tallinna ukse ees ja Riko sai teada päeva esimese tegevuse – tulemas oli rattaga trikitamine. Kohale oli tulnud trikirattur Oliver Kurbas, üks Eesti BMX’i ässasid isiklikult, ekstra Rikoga koos sõitma, õpetusi jagama ja aega veetma. Ka Riko isa tegi rattatiire kaasa, pakkudes sedasi Rikole sõbralikku konkurentsi ja seltsi. Poolteist tundi möödus kiiresti ja kui meil ei oleks olnud Rikole üllatuseks Spot of Tallinna kinkekaarti järgmiseks külastuseks, siis oleks keeruline olnud poissi lahkuma saada. Nii mõnigi ala jäi avastamata ja koht Rikole tõeliselt meeldis.
Jätkasime loovalt
Edasi suundusime Kopli Foori. Esimest korda elus sai Riko proovida traadist jalgratta tegemist, vinüülplaadist kausikese valmistamist ning endale T-särgi kujundamist. Aktiivselt lõid kaasa ka Riko vanemad ja vabatahtlikudki proovisid kätt. Loovust toetas väga äge atmosfäär ning kõigi head tuju võimendas sõbralik ning mõnusa huumorimeelega juhendaja Margus. Aeg möödus siingi kiiresti. Enne hüvastijätmist sai Riko veel võimaluse külastada sealsamas lähedal Marguse stuudiot ning mängida korraks bändinurgas trummegi.
Et teisele poolele päevast vastu minna, oli vaja akusid laadida – midagi süüa. Maitsva lõuna eest hoolitses Kopli Köök. Riko hinnangul oli pakutav burger väga maitsev ning ka kõik teised sõid ning kiitsid oma söögivalikuid. Kõht täis, oli aeg järgmiseks üllatuseks.
Politsejaoskonnas
Maja ees ootasid Rikot vormis politseinikud, kes poisi koos emaga jaoskonda sõidutasid. Kuna Riko üks plaanidest on suurena politseinikuks hakata, oli nüüd ideaalne võimalus tutvuda politsei tegemistega ja saada lisainformatsiooni. Rikol õnnestus vaadata üle mitmed jaoskonna siseruumid ja istuda erinevates politseiautodes, ka auto katusel. Tehke järgi! Juttu ja tegemist oleks jätkunud kindlasti pikaks ajaks, kuid ees ootas juba järgmine tegevus.
Värvidega ei koonerda
Politseiautoga sõidutati Riko vanalinna, kus “Vein ja pintslis” sai poiss taas proovile panna oma loovuse. Mõnusa ja hubase atmosfääriga stuudios algas pärast teejoomist akrüülvalamise tehnikas maalide tegemine. Rikol ja ta vanematel valmisid imeilusad tööd. Koos õpiti eritehnikaid, üllatudes, mismoodi värvid võivad sulanduda. Sai korralikult nalja ja naerda töö- ja õppeprotsessi käigus. Töötoa üks märksõnu oli kindlasti “värvidega ei koonerda”. Nii et peale maalimist oli kõigil kraanikausi ees põhjust seista ja veega sulistada. Riko oli olnud nii hoos, et lisaks kätepesule tuli ette võtta ka nägu. Vahetult enne stuudiost lahkumist avaldasime Rikole järgmise üllatuse – ees oli külaskäik perega Kalev SPAsse ja sinna olid kohale tulemas ka õde-venda. Broneeritud oli uhke peretuba, spaa külastus, õhtusöök restoranis Allee ja muidugi maitsev hommikusöök.
Teel Kalev SPAsse teatas rõõmust hüppav poiss: “See ei ole mitte minu unistuste päev, vaid minu unistuste ööpäev!” Ehkki seljataga oli kuhjaga tegemisi ja väljas juba pime, oli Riko täis energiat ja siiralt õnnelik. Spaasse jõudes ootas poissi kingituseks tõukeratas Rademarilt, mis tuju veelgi tõstis.
Spaas jätsime Riko ja perega hüvasti, tegime veel viimased pildid ja lahkusime. Mõned minutid hiljem tuli Riko emalt sõnum: “Riko oli nii nii rõõmus. Ei suutnud uskuda ja hakkas toas nutma. Ütlesin, et nuta julgelt. Kallistas ja lasi pisaratel tulla.”
