Selle aasta suurim perepäev purustas taas osalejate rekordi, tuues Audentese spordihalli kokku üle 300 lapse ja täiskasvanu, spordialade profi, korraldaja ja vabatahtliku. Sportlik suvepidu kulmineerus nublu ja Gameboy Tetrise kontserdiga.
Minu Unistuste Päeva suur suvepidu on üritus, kuhu kutsume kõik varem personaalse unistuste päeva saanud lapsed ja pered, samuti väikesed ja suured unistajad erinevatest ühingustest, kellega teeme koostööd. Nii olid peol kohal lapsed ja pered Downi Sündroomi Ühingust, Seljaajusonga ja Vesipeahaigete Seltsist, Eesti Laste ja Noorte Diabeediühingust ning Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidust. Koos meie heade koostööpartnerite ja vabatahtlikega tuli kokku üle 300 osaleja. Tundub, et iga aastaga muutuvad suured perepeod üha populaarsemaks ja osavõtt aina kasvab. See näitab, et vajadus koos käia ja olla on suur.
Suvepeo vinge algus
Sportlik suvepidu algas nagu tõeline spordiüritus. Päevajuhid Andre ja Tom Erik palusid kõigil kohalviibijail moodustada jooksuraja äärde inimkoridor, seejärel tutvustati pidulikult sportlasi, töötubade korraldajaid ning vabatahtlikke, kes jooksid läbi selle inimkoridori ning jagasid üksteisele energiast pakatavaid käteplakse. Tseremoonia oli lustakas ja tegi tuju kohe alguses rõõmsaks.
Varased saabujad said keha kinnitada rikkaliku toidulaua taga, mille oli meie unistajatele hoolikalt ette valmistanud Põhjala Cateringi meeskond. Kvaliteetset kohvi ning pehmet jäätist pisteti peo jooksul nahka lausa 360 portsjonit.
Sportlikud töötoad oma ala proffidelt
Igal aastal oleme soovinud lastele ja peredele korraldada ühe läbiva teemaga suure suvepeo ning sel korral olid päevakorras sportlikud tegevused. Audentese spordihalli olid sisse seatud vehklemise, tennise, jalgpalli, judo, korvpalli ja akrobaatika töötoad. Kohal olid oma ala profid, kes jagasid lastele nippe ja võtteid ning loodetavasti nakatasid meie väikesed unistajad spordipisikuga. Olime arvestanud laste erinevate terviseseisunditega ning julge pealehakkamise korral said kaasa teha ka liikumispuudega ning ratastooli ja kõnniraamiga liikuvad lapsed.
Tõeline hitt oli kiirabi töötuba, mida paljud kohalviibijad külastasid. Kahel Tallinna kiirabitöötajal olid kaasas elustamisnukud, sai harjutada südamemassaaži tegemist, haavu siduda ja näha, kiirabiauto varustust. Vajalikud teadmised igale inimesele.
Meisterdamised
Igal suurel Unistuste Päeva üritusel on oma kindel koht meisterdamisel. Sel korral olid kohal meie head sõbrad Vaprusehelmestest. Nii hea meel oli saada tagasisidet peredelt laste helmevoolimise kohta, teades, et see väike heategu toetab teisi vapraid lapsi.
Teises töötoas said kõik soovijad meisterdada toreda värvilise medali, mis kinnitas: “Oled supertubli” ning selle sai endale päriseks kaasa võtta.
Kolmandas töötoas tegid meie head koostööpartnerid katkematus järjekorras säratätokaid. Ja vahvad õhupalliloomad valmisid otse soovijate silme all. Tuline võitlus toimus õhupallimõõkadega.
Terve päeva vältel hoolitses hea muusika eest DJ Urmas Lass ning kogu tehnikale ja valgusele pani suurelt õla alla Eventech.
Peaesineja nublu ja Gameboy Tetris
Meie sportlik suvepidu kulmineerus nublu ja Gameboy Tetrise kontserdiga, mis on ikka üliäge ja cool. Nublu on Unistuste Päeva laste üks kindlamaid lemmikuid, temaga soovitakse ikka kohtuda. Kontserdi vaib oli tõeliselt äge, lava ees viskasid näppu ja tantsisid nii väikesed kui suured unistajad, täiskasvanutest ja vabatahtlikest rääkimata. Kontsert meeldis kõigile nii väga, et ühiselt hüüti: „Korrata, korrata, korrata!” Misjärel tegid artistid lisaloo.
Ja oh seda pikka järjekorda pärast kontserti, kui nublu ja Gameboy Tetris tegid pilti absoluutselt iga lapse ja soovijaga. Seda head energiat jätkub ikka tükiks ajaks.
Suured tänud kõigile meie koostööpartneritele, kelle abiga me selliseid vingeid üritusi korraldada saame. Suur aitäh meie vabatahtlike meeskonnale, kes aitasid üritust ette valmistada ja kohapeal ohjata. Erilised tänusõnad lähevad teele aga meie kolmele Unistuste Päeva projektijuhile, kes tegid ära megasuure töö – Grete-Liis Lepale, Teele Kantsile ja Marianne Rannale.
Unistus teeb imet!
