Minu unistuste päev

Jasmin Olivia unistuste päev

Särasilmse Jasmin Olivia elamusterohke päev

Jasmin Olivia unistuste päev leidis aset 15. juunil ja see korraldati koostöös Ladies Circle Estonia klubi 11 vabatahtlikega. Korraldamine algas juba üle kuu aja varem. Esimene kohtumine perega oli meie jaoks ärev, sest varem ei olnud me sellise projektiga kokku puutunud ja me ei teadnud ju Jasminist eriti midagi. Tüdruk oli aga tõeliselt rõõmsameelne ja koostööaldis ning tema ema väga toetav. Mida aeg edasi, seda rohkem Jasmin enda lemmikasjadest ja tegevustest rääkis ning me saime päris pika ja mitmekesise nimekirja.

Graatsilised liblikad

Jasmini unistuste päev algas hommikul kell 10.45, kui fondi tegevjuht Kristiina koos fotograafiga Jasmini ning tema ema kodust auto peale võtsid. Kinkisime Jasminile ühe imekauni paberist liblika, kes kogu päeva jooksul talle vihjeid jagas, kuhu järgmisena minemas oleme. Esimene peatus oli Liblikapark T1 Mall of Tallinnas. Seal liitus seltskonnaga vabatahtlik Pille. Koos vaadeldi liblikaid ja fotograaf sai teha toredaid pilte. Liblikad on Jasmini suured lemmikud, aga otsene kokkupuude nendega tüdrukul puudus. See oli suurepärane elamus, sest lisaks sellele, et liblikaid sai vaadelda taimedel, maas, klaasi taga või õhus, lendasid need tihtipeale ka Jasmini käele või õlale. Liblikapargist lahkudes kinkisime Jasmin Oliviale KUMA liblikakee, et ta saaks ühte liblikat alati endaga kaasas kanda. Jasmin kandis seda keed terve oma unistuste päeva ja ema sõnul ei soovinud ta seda õhtulgi kaelast võtta:)

Üllatus Dadamoras ja paplilumi

Edasi liikusime Telliskivi Loomelinnakusse, kus ootas meid Dadamora pere ning meie vabatahtlikud Diana ja Merike. Dadamoras räägiti, kuidas bränd sündis ning milline on toodete valmimise protsess – ka selle kleidi oma, mille nad Jasmin Oliviale õmmelnud olid – täpselt tüdruku mõõtude järgi, kollase ja rebase pildiga. Nimelt on kollane Jasmini lemmikvärv ning rebase pildi valisime põhjusel, et tüdruk ise rääkis meile, kuidas tema parim sõber Roman talle ükskord rebase kaisuka kinkis ning kuidas ta seda kõikjal endaga kaasas kannab. Uue kleidi suureks plussiks on ka asjaolu, et see on tehtud elastsest materjalist ning sellise lõikega, et Jasmin saab seda ilmselt mitu aastat kanda. Ka ema rõõmustas, sest siiani on ta tütre riideid ise parajaks kohendama pidanud.

Oli aeg lõunat sööma minna. Aga kui autode poole liikusime, märkasime, et paplid tolmavad nii, nagu oleks lund sadama hakanud. See oli muinasjutuline vaatepilt ning ilusate ja värviliseks maalitud seinte taustal paplilume käes otsustasime hoopis pildistamiseks aega võtta.

Toiduelamused restoranis Noa

Umbes pool tundi hiljem jõudsime Noa restorani, kus meie seltskonnaga liitus vabatahtlik Johanna ja kus meid väga soojalt vastu võeti. Peakokk Orm ise oli meie tulekuks kõik valmis sättinud ja võttis Jasmini unistuste päevast aktiivselt osa. Meid kostitati väga maitsva toidu ja joogiga. Erilise väljakutse pakkus kokale aga Jasmin Oliviale valmistatud roog. Nimelt armastas neiu üle kõige makarone ketšupiga:) Esimene suutäis ütles kõik! Jasminilt kõlasid rahulolevad sõnad, ".....mmmm, kui maitsev!" Olgu öeldud, et ketšup makaronide kõrval ei olnud mingi tavaline poe ketšup, vaid ikka käsitsi kohapeal hoole ja armastusega valminud. Kuigi makaronide ports oli parajalt pirakas ja Jasmin ei jõudnudki neid päris lõpuni süüa, siis magustoidu jaoks leidus kõhus ikkagi ruumi:) Pärast mere ääres tehtud fotosessiooni üllatati last veel õhukeste pannkookidega (need olid tema lemmikud), mis ema abiga kadusid taldrikult nagu naksti! Kes peaks kunagi Noa restorani sattuma, siis kindlasti soovitame proovida puraviku stroganofi, sest see roog viis lihtsalt keele alla! Aitäh kogu meeskonnale ja Ormile suurepärase vastuvõtu ja imemaitsvate roogade eest! 

Lustimine sõpradega

Päeva viimaseks peatuseks oli mängutuba Väike Linn – imearmas koht. Seal ootasid meid ees Jasmini sõbrad ja meie vabatahtlik Marleen, kes kõik kenasti ära oli kaunistanud. Kui tuppa astusime, hüppasid külalised peidust välja ja hüüdsid Jasminile: “Üllatus!” See oli nii armas! Meie päevakangelane oli tõesti rõõmus ja üllatunud. Selle mängutoa valisime seetõttu, et seal oli palju Jasminile meelepärast – sai rattaga sõita, poodi mängida, bändi teha ja niisama möllata. Kes soovis, sai endale ka ilusa maalingu põse või käe peale. Laud oli kaetud värskete marjade, tordi ja Jasmini lemmikkohukestega.

Jasmin Olivia oli terve päeva olnud ütlemata heas tujus. Mängutoas saabus aga hetk, mil nägime teda esimest korda südamest nutmas. Ei, see ei olnud sellepärast, et midagi oleks halvasti läinud. Jasmin oli lihtsalt väga- väga kurb, et see päev läbi saab. Jasminit nutmas näha oli väga raske, kuid samas saime justkui kinnitust, et see on olnud üks tõeline unistuste päev…

PERE TAGASISIDE:

Aitäh ilusa päeva eest. Sellist päeva tahaks iga printsess. Kogu üritus oli suurepäraselt korraldatud, nii kodu juurest peale võtmine kui ka ekskursioon läbi kodulinna.

Jasminile endale jäi eriti meelde viimane koht ehk mängutuba ja ta rääkis veel tänagi, et tahab oma sõpradega sinna tagasi minna ja nendega koos seal mängida. Samuti jäi talle hästi meelde laval esinemine ja kodus vaatas ta minu filmitud videolõike üha uuesti ja uuesti.

Suureks üllatuseks oli liblikatoa külastus. Jasmin veidi kartis neid liblikaid, aga kuna keegi ei küsinudki, kas ta neid oma käe peale tahab, siis ei olnud tal võimalustki keelduda ja selle üle on mul hea meel, ehk siis ei olnud võimalust hirmu kinnistada, vaid tuli sellest üle saada. Kokkuvõttes ei olnudki tal siis enam nii hirmus neid liblikaid käe peal hoida :)

Vahva oli ka fotoseanss, paplite vatt oli justkui ekstra meie jaoks tellitud. Pilte vaadatestundub, nagu oleks kuskil lahedas stuudios.  

Tore oli ka Noa restorani külastus - ilmselt ei oleks me muidu kunagi sinna sattunudki - väljapoolt vaadatuna ei teakski, et seal selline vahva restoran sees peitub. Peakokk oli lõbus, teenindus imeline ja see maitsev toit - seene maitse on mul värskelt veel meeles. Kui kohati võis tunduda, et Jasmin torises natuke, siis tegelikkuses nautis ta tähelepanu keskpunktis olemist sajaga.

Kui saan tulevikus kuidagi ise kasulik olla mõne teise lapse unistuste päeva korraldamisel/läbiviimisel/osalemisel, siis palun andke teada ja aitan nii, kuis oskan.

Mul on siiralt hea meel, et rohkem kui üks erivajadusega laps sai sellest päevast osa suuremal või väiksemal määral - neil kõigil oli lõbus :) Aitäh veelkord !!!  PS! Jasmin ei taha siiani liblika kaelakeed kaelast võtta :) - Jasmini ema Mirja

VABATAHTLIKUD: Kristiina Gabor-Mägi, Ladies Circle Estonia klubi 11 vabatahtlikud: Pille Pets, Diana Veerberk, Johanna Kristina Väät, Marleen Jakobson, Merike Adamson, Inga Raa, Maarja Müür