Minu unistuste päev

Mihkli ja Kaspari unistuste päev

Pardilaste Mihkli ja Kaspari seiklusrikas reis muinasjutumaale
Vennad Mihkel ja Kaspar, kes on suure osa oma noorest elust vähihaigusega võidelnud, said suvel maailma vingeima üllatuse osaliseks! Europarlamendi liige Urmas Paet otsustas Pardirallil võidetud peavõidu ehk sõidu Astrid Lindgreni muinasjutumaale kinkida Minu Unistuste Päevale. Unistuste päeva tiim otsustas, et saadavad just vennad Mihkli ja Kaspari koos terve perega mõnusale puhkusele ning üllatas neid meeleoluka reisiga Rootsi! Suur oli laste rõõm, kui selgus, et just nemad saavad muinasjutumaale seiklema minna ning vanemate sõnul laadis see
puhkus kogu pere patareid korralikult täis.

Rõõmsast seiklusest kirjutab pikemalt pereema: "Oma reisi alustasime vereanalüüsi tegemisega haiglas. Arsti sõnul oli kõik nii nagu peab ning luba reisiks oli olemas.

Laevas olid väga mõnusad kajutid ja probleeme ainult üks - kes saab ülemisel naril magada. Kuna nelja-aastane Mihkel oskab ennast igast voodist maha keerata, siis kahjuks tema soov ei täitunud ja lae alla pidi ronima ema. Aga enne magamaminekut jõudsime palju teha – sõime õhtust rikkalikus Rootsi lauas (kust lapsed leidsid üles friikartulid ja lihapallid), mängisime ja vaatasime Lotte etendust. Lisaks muidugi kõvasti jooksmist pikkades koridorides. Magama jäämine oli seekord päris keeruline.

Uut hommikut alustasime taas Rootsi lauas, kus jälgisime laeva manööverdamist läbi saarestiku. Peagi olime Stockholmis.

Muinasjutumaa ja pisut hirmutav rong

Võtsime suuna Junibackeni poole, et saada osa Astrid Lindgreni loodud maailmast. See on tõesti laste muinasjutumaa – seal saab tutvuda Segasumma suvila ja ka teiste lugude toimumise paikadega. Vahvaks elamuseks oli muinasjuturong, kus ka eestikeelne tutvustus olemas oli. Mihkel siiski leidis, et rong oli tema jaoks veidi hirmutav ja mõne suure roti ja lohe võiks sealt eemaldada. Samas kõik muu oli äge ja need kaks tundi möödusid kiiresti. Kuna öine uni oli kõigil lühikeseks jäänud, siis tõttasime hotelli lõunauinakule.

Peale uinakut oli meil täitsa plaanivaba õhtupoolik, mille sisustasime Vaasa pargis mänguväljakut külastades – seal sai kiikuda, ronida, joosta ja jalgpalli mängida. Park oli täis lapsi, kes nautisid sooja suveõhtut ning veetsid aktiivselt aega. Peale mängimist sai läheduses paar pitsat kõhtu ning üks väga meeldejääv päev jõudiski õhtusse.

Võrratu avastuskeskus pani laste silmad särama

Teisel päeval võtsime ette Stockholmist veidi kaugemal asuva Tom Tits avastuskeskuse, mida võiks võrrelda Ahhaa keskusega. Hommikupoolikul sadas vihma ning oli ideaalne aeg tubasteks tegevusteks. Alustasime esimeselt korruselt ning vaatamata sellele, et inglisekeelseid tutvustusi sellel korrusel oli napilt, suutsime seal 45 minutit vabalt mööda saata. Ja siis leidsime, et seal on veel mõned korrused…. Ja igal korrusel võiks vähemalt tunnikese veeta. Kuueaastane Kaspar leidis, et ratastooliga on huvitav sõitmist proovida, aga ukse lahtisaamine oli ikka suhteliselt võimatu. Läbi maja sai liugu lasta ja siis veel veega mängida ja muid katseid teha. Peale mitut tundi avastamist olime väsinud, aga veel palju oleks olnud teha ja proovida. Tuleb ikka kunagi tagasi minna. Õhtupoolikul, kui ilm oli veidi parem, jalutasime kuningalossi ümbruses ja tutvusime vanalinnaga.

Meie viimane päev Stockholmis algas tehnikamuuseumiga. Ka seal veetsime mitu tundi. Kaspar olekski vist võinud videomängude korrusele jääda, aga kindlasti kõige vahvam oli robotite näitus ja eriti veel Bumblebee kuju (kuna poisid on suured transformerite fännid). Peale muuseumit võtsime veel ette kruiisi ja reis hakkaski jõudma lõpule. Jäi veel terve õhtu laeva mängutubades ja koridorides jooksmiseks.  

PERE TAGASISIDE 

Ema tänu: suutsin koos lastega seda reisi lihtsalt nautida

Terve perega kuhugi reisile sõita on minu jaoks stressirikas ettevõtmine – planeerida meie peres pikalt ette ei saa ja kui kuskile juba minna saab, siis ikka on pinge sees, et kui nüüd midagi juhtub, siis kuhu pöörduda. See, et keegi teine korraldab ja kõik on lihtsalt tühistatav/edasilükatav, võttis minu kui lapsevanema õlult suure koorma ning suutsin koos lastega seda reisi lihtsalt nautida. See on midagi erakordset, et peale sellist aastat, millest enamus sai veedetud haiglas ja kardetud kõige hirmsamat, on võimalik tunda end normaalsena 😊 Ja seda see reis ka tegi – lapsed said kodust välja, mängida ja avastada ning suhelda ja lihtsalt olla lapsed. See reis jääb alatiseks meelde ja niivõrd palju oli kohti, mis jäid külastamata veel 😊

Aitäh Stina Kordemetsale, kes jagas ohtralt soovitusi, mida Stockholmis ette võtta.