Valjuhäälne tedretäppidega eri värvi põlvikute ja erepunaste patsidega Pipi Pikksukk külastas taaskord Tallinna Lastehaiglat.
Kuldmüntide asemel oli Pipi kohver täidetud erinevate mängudega, mida ta lastega seal olles mängida planeeris.
Saabudes märkas Pipi kohe, et lapsi oli haiglas päris palju, neist osad, paraku juba liigagi kaua seal viibinud. Mõni laps ootas oma korda operatsioonile minekuks, kuid õnneks oli ka neid, kes juba samal päeval välja kirjutati. Mitmed lapsed oli haiglasse sattunud ka libedate teede tõttu, seega olge kõik valvsad õues olles selle maas oleva jääga!
Ei ole just lust ja lillepidu neil seal haigla seinte vahel päevast-päeva olla. Kuid üks on kindel, kõiki neid armsaid särasilmseid tegelinskeid iseloomustab ühine iseloomujoon – vaprus. Kõigest hoolimata on igal juhul tegemist maailma tublimate ja vapraimate lastega.
Nagu paljud juba teavad, on Pipi suur lobamokk, lobiseda talle hirmsasti meeldib. Õnneks olid ka lapsed jutukad ning koos saigi maast ja ilmast vesteldud. Lisaks jutustamisele viis Pipi lastega läbi salapärast pildimängu, milles nad kõik olid väga osavad.
Pipi tegi kiirelt lastele ka õhupallist mõõgad, et nad saaksid harjutada vehklemist. Mine tea, ehk on nende seas mõni tulevane kuldmedali võitjagi Olümpial, kui nad sihikindlalt harjutavad. Või soovivad nad suureks saades hoopis mereröövliks hakata, just nagu Pipi. Harjutama nad sinna igal juhul jäid.
Lahkudes tuli rahu Pipi südamesse. Ta nägi neis väikestes silmades tohutult lootust ja soovi terveneda ning teadmine, et oli rõõmustanud neid oma külaskäiguga, tegi Pipi südame tohutult soojaks. Pipi soovis kõikidele sealsetele uutele ja vanadele sõpradele kiiret paranemist ja rõõmu-lusti nende igasse päeva. Pipi usub siiralt, et see rõõm ja lust aitab pisutki nende tervenemisele kaasa!
