Tallinna Lastehaiglas toimusid südantsoojendavad kohtumised, kus armastatud tegelased tõid laste päevadesse rõõmu, mängu, loovust ja siiraid vestlusi, pakkudes väikestele patsientidele helgemaid hetki keset haiglapäevi.
Külas käisid nii troll Poppy, Minni Hiir, Lumivalgeke kui ka Lepatriinu.
Troll Poppy
Tallinna Lastehaiglas käis lastel külas rõõmsameelne ja suure juuksepahmakaga troll Poppy!
Seekord olid haiglapalatid veidi tühjamad kui tavaliselt, mis rõõmustas trolli väga, sest see tähendas, et haigeid lapsi on vähem ja nii sai Poppy rohkem aega veeta nendega, kes olemas olid.
Uute kamraadidega lobiseti erinevatel teemadel: sõpradest, lemmikmultikatest, unistustest ja paljust muust.
Poppy viis läbi ka põneva pildimängu, kus mängijad pidid ära arvama, milline tuntud multikategelane on pildil peidus. Nutikad mängukaaslased said kõigile tegelastele kiiresti jälile!
Troll jagas väikestele patsientidele ka kingitusi – iga laps sai endale vahva õhupallifiguuri ning nunnu vesitattoo.
See hommikupoolik möödus soojas ja südamlikus õhkkonnas ning Poppy lahkus haiglast suure tänutundega, soovides kõikidele kiiret paranemist ja palju rõõmu igasse päeva.
Minni Hiir
Must ninaots ja triibulised vurrud põskedel – nii saabus Tallinna Lastehaiglasse väike, aga väga tegus külaline: Minni Hiir. Täpiline kotike oli sel korral tavalisest suurem, sest sinna sisse mahtus terve hulk põnevaid ideid, mida lastega koos teha.
Üheks tegevuseks oli raamatu uurimine, kus lapsed said lehekülgedelt hiiri otsida ja neid kokku lugeda. Mõni hiir oli nii hästi peidus, et leidmine muutus tõeliseks väljakutseks! See aga pakkus võimalust olla nii väike uurija kui ka väike matemaatik, sest iga leitud hiir tuli kokku arvutada.
Minni Hiir sai lastega üheskoos meisterdada värvilisi peavõrusid ja kikilipse. Muidugi ei puudunud ka mängud. Täpsusviske mäng tekitas palju elevust – ühed soovisid proovida lähedalt, teised kaugemalt, aga kõigil tuli suurepäraselt välja. Sellel korral ei saanud jätta ka mängimata UNO-t, mis on laste kindel lemmik. Päeva juurde kuulus ka tants, sest Minni Hiir armastab väga liikumist ning jututäringud aitasid lastel jutustada oma lugusid ja mõtteid.
See oli üks soe ja rõõmu täis päev, kus Minni Hiir tõi lastehaiglasse naeru ja mängu, just nii, nagu vaid tema seda oskab.
Lumivalgeke
Tallinna Lastehaiglas käis lapsi rõõmustas ka Lumivalgeke.
Paljud lapsed teadsid Lumivalgekese lugu juba hästi ning jagasid oma lugusid seitsmest pöialpoisist ja vaprast printsessist. Samas leidus ka lapsi, kellele see muinasjutt oli kas juba meelest läinud või hoopis uus. Lumivalgeke jutustas lastele oma muinasjuttu, koos arutati, milliseid pöialpoisse lapsed mäletavad, milline neist võiks neile endile sarnaneda ja mida Lumivalgekese lugu tegelikult õpetab. Koos jõuti mõistmiseni, et igaüks on eriline – meis kõigis on natuke nii Lumivalgekest kui ka pöialpoisse: rõõmu, uudishimu, vaprust ja headust.
Koos mängiti ka mitmeid mänge. Üks lemmikuid oli memoriin, mille eesmärk oli seekord piltide uurimine ja võrdlemine – mis on sarnane, mis erinev, mis värvi ja millise loo pilt võiks jutustada.
Üheks kõige põnevamaks mänguks osutus aga õuna kaartide mäng. Lumivalgekese käes oli kuus kaarti: viis neist kujutasid valgeid, ohutuid õunu ja üks oli punane – see kurikuulus mürgiõun! Lapsed tõmbasid kaarte ükshaaval, püüdes vältida punast õuna. Iga laps leidis oma viisi, kuidas „kurja õuna” vältida – kes puhus enne tõmbamist peale, kes sulges silmad ja soovis head õnne.
Kohtumise lõpus said lapsed valida endale väikese kingituse. Lumivalgeke jagas neile lillateemalisi kleepse ning kraabitavaid maske, mida lapsed said spetsiaalse pulgaga kaunistada.
Lumivalgekese külaskäik tuletas kõigile meelde, et muinasjutud võivad äratada rõõmu igas vanuses inimesele ja isegi väikeste hetkede sees võib peituda palju loovust, headust ning koosolemise rõõmu.
Imeline Lepatriinu
Lastehaiglas käis külas veel Imeline Lepatriinu, kelle täpiline kostüüm ja positiivne hoiak tõid palatitesse palju elevust. Lepatriinul oli kaasas kotitäis vahvaid tegevusi ja mänge, kuid juttu jagus sedavõrd palju, et paljudes palatites ei jõutudki mängudeni!
Lobiseti maast ja ilmast, koolist, sõpradest, tervisest ja unistustest. Üks noor neiu avaldas Lepatriinule eriti sügavat muljet – ta rääkis pikalt ja arukalt tervisest ning selle hoidmise tähtsusest. Lepatriinu jäi siiralt imetlema, kui elutark neiu juba oli, kuigi vanust vaid 14 aastat. See kohtumine jääb talle kindlasti veel kauaks meelde.
Osade lastega meisterdati superkangelase maske, mängiti memoriini ja prooviti ära arvata, mis ese on pildil suurendatud kujul. Loomulikult ei puudunud ka õhupallivigurid, mis tõid igale lapsele naeratuse näole.
Aeg möödus taas kui linnulennul või nagu Lepatriinu ütleks, „tiivalennul“. Lahkudes soovis ta kõikidele sõpradele kiiret paranemist, tugevat tervist ja rohkelt rõõmu igasse päeva.
Trolly Poppy fotod: Johannes Idasaar
