Õnnelik veekeskuses mütates ja loomi toites
Gertu-Liina on armas tüdrukutirts, kellel on diagnoositud raske epilepsia ehk Dravet sündroom. Esmakohtumine Gertu-Liina ja tema perega toimus videosilla teel ning olulisim märksõna oli loomad. Suured loomad, väikesed loomad, nende paitamine, söötmine ja toitmine! Seetõttu oli selge, et tuleb leida Eestimaal koht, kus pere veel käinud poleks ning kus elaks palju karvaseid ja sulelisi, keda uudistada ja nunnutada.
Esimene peatus – Lottemaa
Gertu-Liina sai oma unistuste nädalavahetuse toimumisest teada sama päeva hommikul. Kui kõik reisikotid pakitud ja autosse viidud, võis alata pere seiklus Pärnumaal. Esimeseks peatuseks oli Lottemaa, kus ootasid külalisi Lotte, Bruno, Roosi, dr Ave ja teised kohalikud elanikud. Kus sai alles lustitud ja lõbusasti tõetruude tegelastega mängitud. Lottemaa lihtsalt on selline imeline koht, kus kõik saavad end jälle lapsena tunda. Aeg lendas kiiresti ning juba oligi aeg ette võtta mõnus rongisõit auto juurde ja sealt otse Pärnusse.
Veekeskuse mõnud ning üllatuskingitused
Pärast emotsionaalset Lottemaa külastust ootas meid Tervise Paradiisi hotell. Hotellituppa jõudes oli Gertu-Liina üllatusest peaaegu pikali kukkumas. Toas ootasid tüdrukut tema lemmiknotsu Peppa mänguasjakomplekt, äge ükssarvik Jumpy ning ümmarguses karbikeses kõige-kõige suurem üllatus – päris printsessiroosa tüllseelik. Oh, milliseid tantsupidusid ja seiklusi selles nüüd ette võtta saab!
Tervise Paradiisi spaas oli pere kõigil kolmel lapsel tegemist palju. Üheskoos sulistati ja kilgati õhtul vees niikaua, kuni korisevad kõhud endast märku andsid. Õnneks ootas täpselt õigel ajal fuajees lahke Steffani Pizzarestorani kuller, kes perele mõnusad kuumad pannipitsad tõi. Kõhud said täis ja uni oli sel ööl väga magus. Ning kõige rõõmustavam oli see, et hommikul kordus kogu lõbu uuesti.
Ranna Rantšo suured ja väiksed loomad
Järgmisel keskpäeval ootas Gertu-Liinat Pärnumaal asuv Ranna Rantšo koos oma rohkete asukatega. Kui armsad väikesed merisead ja vahvad kitsed siin küll elavad! Lapsed olid kõigest nähtust nii elevil, et unustasid peaaegu kõik laual olevad piknikutoidud kus see ja teine ning tormasid hoopis kapsa- ja porgandikotiga loomi toitma. Kõikide loomade kõhud said tänu Gertu-Liinale ja ta õele kiiresti täis ning siis hakkasid ka lapsed tundma, et võiks ühtteist hamba alla saada. Fruuti smuutid ja Mamma pannkoogid osutusid suurteks hittideks ning kuna neid olid meie head sõbrad varuga saatnud, jätkus neist veel koduteelegi. Gertu-Liina imetles ka suuri uhkeid hobuseid, kuid nendega sõitmise rõõmu jättis sel korral veel õele. Küll järgmine kord jõuab, Ranna Rantšo ju ootab alati.
Kokkuvõttes oli väga seikluslik ja meeleolukas unistuste nädalavahetus, mis jääb pikaks ajaks kogu perele meelde.
PERE TAGASISIDE
“Meie pere on teile südamest tänulik, et korraldasite Gertu-Liinale tema unistuste päeva. Tegelikult ei saa unistuste päevast rääkida ainsuses, kuna unistusi täideti lausa kaks päeva.järjest. Need päevad olid justkui Ameerika mäed. Võiks isegi öelda, et algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama.
Lottemaal oli Gertu-Liina vaimustuses rongisõidust, mis kulges parkla ja teemapargi vahel. Hiljem läksime spaasse, kus natuke puhkasime, sõime ja lapsed said kingitusi avada ja nende üle rõõmustada. Järgnev veekeskuses mõnulemine meeldis meie perele kõige rohkem. Kõik kolm last olid nii õnnelikud ning see rõõmu, mis laste silmis tookord oli, pole võimalik sõnadesse panna. Ma arvan, et Gertu-Liina naerukilked olid mitme tunni vältel üle terve veekeskuse kuulda, sest ta oli tõesti väga-väga õnnelik ja see tähendab meile nii palju.
Järgmise päeva veetsime Ranna Rantšos. Iga laps leidis sealt omale meelepärased loomad ja tegemised. Gertu-Liina aga oli suuresti keskendunud loomade toitmisele ja see on üldse tema üks lemmiktegevusi. Nii mõnigi kitsetall sai kaissu haaratud, et teda hoida, toita ja paitada.” Gertu-Liina pere