Aksel on tõeliselt vahva poiss, kes armastab aktiivselt tegutseda. Üks tema lemmiktegevusi on jalkat mängida koos isaga ning mängida politseiniku ja päti mängu.
Lisaks meeldib talle asjade otsimine ning takistusrajad. Juba meie esimesel kohtumisel said vabatahtlikud kehastuda kord pätiks ja seejärel politseinikuks ning Aksel kutsus meid lahkelt oma lemmikpaika – vanaema hoovi.
Kohtumine FCI Levadia meeskonnaga
Akseli huvi jalgpalli vastu andis meile võimaluse pakkuda talle harukordne võimalus teha trenni koos FCI Levadia meeskonnaga Maarjamäel. Aksel lõi värava meeskonna kapteni Rasmuse vastu. Oma unistuste päeva raames panustas Aksel koos perega ka heategevusfondi Minu Unistuste Päev ja FCI Levadia koostööprojekti, et aidata täita veelgi rohkemate laste unistusi. Juuli esimesel neljapäeval toimus Tallinnas A. Le Coq Arenal 101. Tallinna derbi, kus vastamisi olid FCI Levadia ja FC Flora meeskonnad. Aksel sai mängu alguses anda peakohtunikule mängupalli ning pärast mängu lõppu skoorida värava A. Le Coq Arena murul – kõigil nii ei vea, kuid selleks peabki suurelt unistama!
Tutvumine politseitööga
Juuli lõpus oli aeg täita ka teised Akseli unistused. Päev viis meid aardejahile, kus esimese vihje viis hiilides Akseli ukse taha meie vabatahtlik Aivi. Kui Aksel vihje leidis, suunas kaart meid Põhja prefektuuri koertegrupi juurde, kus tutvusime vahva politseikoer Maiki ja tema koerajuhi Ristoga. Maik oli vaatamata palavale ilmale väga vapper ja näitas meile mitmeid trikke. Näiteks oskas ta “tantsida” ja kõndida liikuval alusel, hüpata väga kõrgele ja haukuda käsu peale. Kuigi see oli veidi hirmutav, teadsime, et Maik ei hammusta kunagi. Maik on väga osav inimeste otsija ja koerajuht ütles, et isegi vabal nädalal kipub Maik ikka tööle tahtma. Meil oli väga lõbus ja tuli välja, et ka Akseli vanaema on olnud koerajuht – vahva kokkusattumus! Pärast Maiki puhkama saatmist liikusime edasi vaatama, kuidas politsei päriselt pättidega tegutseb.
Meid tervitas Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalitus, kus uurisime politseibussi väga põhjalikult – iga varustuses olev kast ja nupud tuli üle vaadata! Aksel sai ise vilkurid tööle panna, signaali vajutada ning mängisime jälle politseiniku ja päti mängu, kus Akseli isa pandi käeraudadega politseibussi kongi. Muide, Aksel teadis täpselt, kuidas need käerauad lahti käivad ja aitas patrullpolitseinikel need avada.
Kuid ka see polnud veel kõik! Akselile meeldivad väga ATV-d, ja patrullgrupi juht Teele tuli kohale päris politsei ATV-ga! Me polnud varem sellist näinud, uurisime seda igast küljest – tõesti vägev! Lõpetuseks saime politseilt järgmise aardejahi vihje, mis suunas meid vanaema hoovi.
Üllatuspidu piraaditüdruk Arabellaga
Vanaema aias ootas Akselit üllatuspidu ja tema parimad sõbrad. Laud oli lookas Kookeri imemaitsvatest minipannkookidest, mida lapsed hoolega sõid. Õigele aiapeole kohaselt oli valmimas ka suussulav pehme jäätis. Kui lapsed olid pannkooke mõnuga söönud, ilmus nurga tagant üllatuskülaline – piraaditüdruk Arabella! Oh seda rõõmu ja elevust, lapsed uurisid kohe, kuidas ta teadis, et seal pidu toimub. Arabella oli Akseliga juba varem kohtunud ja tutvus kõigi lastega. Seejärel tegi ta ettepaneku jätkata seikluslikku aardejahti, ja loomulikult ei keeldunud sellest keegi!
Mängiti laevade pommitamist pesusvammidega, mis tekitas tõelist hasarti – kes kelle poole rohkem svamme jõuab visata. Seejärel tehti teatevõistlusi, õhupallimõõkasid, vesitattoosid ja palju muud. Piraaditüdruk jõudis lastega teha tohutult palju. Vahepeal polnud isegi aega söömas käia, sest kõik lapsed lustisid! Suureks hitiks osutusid suured ja väiksemad mullid. Piraaditüdruk näitas, kuidas neid teha, ja lapsed järgnesid innukalt – kellele meeldis lihtsalt seebivaht, kes kilkas rõõmust, kui sai ülisuure mulli. Igatahes oli see väga meeleolukas aiapidu!
