Mitmekülgsel tüdrukul mitmekülgsed tegemised
Beata on iseloomult väga positiivne ja aktiivne tüdruk, kuid tema haigus paneb siiski mõned piirangud, millega peab arvestama.
Seekord võttis meiega otse ühendust Beata ema Olga, kes on Minu Unistuste Päevast palju kuulnud, sest töötab ise Tallinna Lastehaiglas õena ja teab hästi, et Beata on just sedasorti laps, kellele üks unistuste päev ära kulub.
Beatal diagnoositi skolioos esmakordselt 2016. aastal. 2018. aastal skolioos süvenes, tekkis seljavalu ja rindkere deformatsioon, ja talle määrati pidevaks kandmiseks ravikorsett. Korsetti pidi Beata pidevalt kandma, aga see hõõrus, oli palav, riided olid mitu suurust suuremad ja tavalised asjad nagu kummardamine, paelte sidumine, WC-s käimine oli raskendatud. Beata alustas ravi füsioterapeudi juures ja raviujumises ning ka kodus tuli harjutusi tegema hakata. Tänu raviarstile ja tema meeskonnale ning Beata visadusele on skolioos on vähenenud. Korsetti peab Beata täna kandma ainult öösiti, aga harjutustest pääsu pole – neid tuleb igapäevaselt endiselt edasi teha. Tubli tüdruk on näinud palju vaeva ja teinud palju tööd ja tulemused on silmaga näha, nii et ühe unistuste päeva on ta küll kuhjaga välja teeninud!
Beata ja tema emaga kohtusime esmakordselt augustikuus, kohvikus Komeet. Uurisime, millised on Beata unistused ja hobid. Selgus, et Beata on tegelenud juba 8 aastat estraadi- ja show-tantsuga. Talle meeldivad väga ka luuletamine ja räppimine. Veel tunneb Beata huvi kriminalistika vastu ning tüdrukul on plaanis endale kunagi ise Crocsid disainida. Nende ideedega võis juba unistuste päeva korraldama hakata.
Juurdlust toimetab Beata
Kätte jõudis 17. detsember. Beata unistuste päeva korraldamine oli võtnud planeeritust oluliselt kauem aega, aga järgnevad üllatused korvasid igasuguse ootamise.
Hommikul saime Beata koju teele asuda uue ja turvalise Škoda Enyaqiga. See ilus helesinine masin tagas kogu päeva jooksul mõnusa kulgemise ja tõi kõik unistused sujuvalt lähemale. Beata oli oodanud seda päeva juba kaua ning ootusärevust oli suisa tunda.
Kõigepealt sai Beata kokku Politsei- ja Piirivalveameti kriminalistidega. Mingit allahindlust tüdrukule ei tehtud ja nii sai Beata endale selga enne vaid televiisorist nähtud valge kriminalisti töövormi. Esimesed näpunäited jagati juba kummikinnaste kätte tõmbamisel. Pärast kiiret sissejuhatust liiguti ettevalmistatud sündmuspaika ja Beata sai otsida jalajälgi, verejälgi, tekste, sõrmejälgi. Professionaalide käe all näitas Beata esmaklassilist sõrmejälgede võtmise tehnikat ja leiti, et tulevasel kolleegil on potentsiaali sel teel jätkata. Pärast sündmuskohalt võetud jälgede kogumist arutati, kuidas nende tõenditega edasi toimetada. Lõpetuseks olid kriminalistid Beatale ette valmistanud tunnistuse, kuhu tüdruk lisas oma käejälje. Tunnistusel oli kirjas – iga kuritegu jätab jälje ja pole jälge, mida kriminalist ei avastaks.
Rõõmus kohtumine eeskujudega
Edasi viis päev meid kohvikusse Boheem, kus saime nautida maitsvaid sööke, jooke ja meeldivat teenindust. Äkki olid meie seas kolm megalahedat Eesti muusikut – villemdrillem, plluuto ja Heleza ning nende mänedžer Karl. Beatale meeldib väga luuletada ja kui seni on ta oma salme ette lugenud klassis või sõpradele, siis nüüd sai ta esineda oma ala tegijatele. Tekstid olid suurepärased! Noortel räpparitel jagus õpetussõnu ja soovitusi nii palju, et infot tuleb ilmselt mitu nädalat veel seedida. Beata sai tagasisidet, et tekst on väga hea sisuga. Siin üks näide:
“Karantiin”
Viibin toas mitmendat päeva,
juba tahaks lüüa käega.
Kahjuks võtan juurde massi.
Imelik, et pole ligidal mu klassi,
ümbritsevad mind ainult tühjad tassid.
Kogu päev seljas mul dressid,
ringi käin nõnda stressis.
Igavusest hakkasin ukulelet mängima,
pidin akorde usinalt õppima.
Halvad on lood mu unerežiimiga,
peaks vähem internetis istuma.
Pean elama veel kolm kuud,
seni kaua kannatan külma tuult.
Oma positiivsusega innustasid muusikud Beatat kindlasti edasi kirjutama ja äkki näeme tüdrukut juba järgmise aasta räpikonkursil.
Esimesed sammud disainimaailmas
Kõht täis ja emotsioonid laes, liikusime vastu päeva viimase unistuse täitmisele. Beata mainis suvel, et sooviks Crocse disainida ja seda ta Ülemiste poes ka teha sai. Ühtlasi tutvustati meile nende jalatsite ajalugu. Ja miks ei võiks Beata disainitu olla järgmisena Justin Bieberi Crocsidega ühel riiulil?
Päev oli tempokas ja unistused täitusid. Beatal on neid tegelikult veel palju ja loodetavasti andis see päev tõuke edasi unistada, sest mine tea – juba homme võib mõni nendest täituda!
