Jasmin Olivia unistuste päev leidis aset 15. juunil ja see korraldati koostöös Ladies Circle Estonia 11 vabatahtlikuga. Korraldamine algas juba üle kuu aja varem. Esimene kohtumine perega oli meie jaoks ärev, sest varem ei olnud me sellise projektiga kokku puutunud ja me ei teadnud ju Jasminist eriti midagi. Tüdruk oli aga tõeliselt rõõmsameelne ja koostööaldis ning tema ema väga toetav. Mida aeg edasi, seda rohkem Jasmin enda lemmikasjadest ja tegevustest rääkis ning me saime päris pika ja mitmekesise nimekirja.
Graatsilised liblikad
Jasmini unistuste päev algas hommikul kell 10.45, kui fondi tegevjuht Kristiina koos fotograafiga Jasmini ning tema ema kodust auto peale võtsid. Kinkisime Jasminile ühe imekauni paberist liblika, kes kogu päeva jooksul talle vihjeid jagas, kuhu järgmisena minemas oleme. Esimene peatus oli Liblikapark T1 Mall of Tallinnas. Seal liitus seltskonnaga vabatahtlik Pille. Koos vaadeldi liblikaid ja fotograaf sai teha toredaid pilte. Liblikad on Jasmini suured lemmikud, aga otsene kokkupuude nendega tüdrukul puudus. See oli suurepärane elamus, sest lisaks sellele, et liblikaid sai vaadelda taimedel, maas, klaasi taga või õhus, lendasid need tihtipeale ka Jasmini käele või õlale. Liblikapargist lahkudes kinkisime Jasmin Oliviale KUMA liblikakee, et ta saaks ühte liblikat alati endaga kaasas kanda. Jasmin kandis seda keed terve oma unistuste päeva ja ema sõnul ei soovinud ta seda õhtulgi kaelast võtta.
Üllatus Dadamoras ja paplilumi
Edasi liikusime Telliskivi Loomelinnakusse, kus ootas meid Dadamora pere ning meie vabatahtlikud Diana ja Merike. Dadamoras räägiti, kuidas bränd sündis ning milline on toodete valmimise protsess – ka selle kleidi oma, mille nad Jasmin Oliviale õmmelnud olid – täpselt tüdruku mõõtude järgi, kollase ja rebase pildiga. Nimelt on kollane Jasmini lemmikvärv ning rebase pildi valisime põhjusel, et tüdruk ise rääkis meile, kuidas tema parim sõber Roman talle ükskord rebase kaisuka kinkis ning kuidas ta seda kõikjal endaga kaasas kannab. Uue kleidi suureks plussiks on ka asjaolu, et see on tehtud elastsest materjalist ning sellise lõikega, et Jasmin saab seda ilmselt mitu aastat kanda. Ka ema rõõmustas, sest siiani on ta tütre riideid ise parajaks kohendama pidanud.
Oli aeg lõunat sööma minna. Aga kui autode poole liikusime, märkasime, et paplid tolmavad nii, nagu oleks lund sadama hakanud. See oli muinasjutuline vaatepilt ning ilusate ja värviliseks maalitud seinte taustal paplilume käes otsustasime hoopis pildistamiseks aega võtta.
Toiduelamused restoranis Noa
Umbes pool tundi hiljem jõudsime Noa restorani, kus meie seltskonnaga liitus vabatahtlik Johanna ja kus meid väga soojalt vastu võeti. Peakokk Orm ise oli meie tulekuks kõik valmis sättinud ja võttis Jasmini unistuste päevast aktiivselt osa. Meid kostitati väga maitsva toidu ja joogiga, tegime koos mere ääres pilte ning kirsiks tordil oli restorani köögi külastus. Meie ise olime sellisest vastuvõtust pahviks löödud ja paistis, et Jasmin ja tema ema nautisid samuti väga.
Lustimine sõpradega
Päeva viimaseks peatuseks oli mängutuba Väike Linn – imearmas koht. Seal ootasid meid ees Jasmini sõbrad ja meie vabatahtlik Marleen, kes kõik kenasti ära oli kaunistanud. Kui tuppa astusime, hüppasid külalised peidust välja ja hüüdsid Jasminile: “Üllatus!” See oli nii armas! Meie päevakangelane oli tõesti rõõmus ja üllatunud. Selle mängutoa valisime seetõttu, et seal oli palju Jasminile meelepärast – sai rattaga sõita, poodi mängida, bändi teha ja niisama möllata. Kes soovis, sai endale ka ilusa maalingu põse või käe peale. Laud oli kaetud värskete marjade, tordi ja Jasmini lemmikkohukestega.
Jasmin Olivia oli terve päeva olnud ütlemata heas tujus. Mängutoas saabus aga hetk, mil nägime teda esimest korda südamest nutmas. Ei, see ei olnud sellepärast, et midagi oleks halvasti läinud. Jasmin oli lihtsalt väga-väga kurb, et see päev läbi saab. Jasminit nutmas näha oli väga raske, kuid samas saime justkui kinnitust, et see on olnud üks tõeline unistuste päev…
