Meie loo kangelane Kalev sai sünnipäevakingituseks FCI Levadia jalgpallimeeskonnalt ülivinge kutse. Nimelt oli temal ja ta sõbral võimalik ühel mängupäeval kuuluda meeskonda. Selline võimalus realiseeriti ühel päikselisel neljapäeval, kui valmistuti kohtumiseks Pärnu JK Vaprusega.
Kaua oodatud kohtumine FCI Levadia iidolitega
A Le Coq Arenale jõudes võtsid meid vastu Levadia kogukonnajuht Lauri ja fotograaf Katariina. Poistele tehti staadionituur, näidati ruume, kus meeskond valmistub ja isegi VIP looži. Tagasi riietusruumi jõudes olid mõned mängijad juba saabunud – esimene, keda kohtasime, oli Ernest Agyiri, kes on ühtlasi Kalevi lemmikmängija. Poistele tehti keset riietusruumi kaks kohta, et nad saaksid osa meeskonna ettevalmistustest ja näeksid kõiki protseduure detailselt oma silmaga. Seejärel tutvusime meeskonna kapteni, Brent Lepistuga, kes on samuti Kalevi suur lemmik. Brent võttis poisid kohe sõbralikult vastu ja kaasas nad mängueelsetesse rutiinidesse. Kõik mängijad tutvustasid ennast saabudes. Tehti nalja ja räägiti, kuidas keegi mänguks valmistub. Õige pea pandi ka muusika mängima ja algas tõeline mängueelne sagin.
Soojendus algas täpselt kellapealt, kõik olid valmis ja treener Uroš alustas harjutuste ettenäitamisega. Soojendust jätkati väljakul. Meil oli äärmiselt põnev vaadata seda väljaku äärest. Kalev ja tema sõber võtsid istet meeskonna pingil, arutades omavahel asjatundlikult erinevate harjutuste üle. Kalev on varem jalgpalli mänginud ja sõber Erik mängib ka praegu. Siis suundusime riietusruumi, kus toimus viimane mängueelne kokkuvõte, seejärel tehti üks suur energiaring, kuhu kaasati ka poisid. Nad saidki olla täpselt osa meeskonnast!
Elamused VIP loožist
Vaatasime, kuidas mängijad läksid väljakule ja seejärel suundusime VIP looži, kuhu FCI Levadia meid selleks päevaks kutsunud oli. Seal pakuti head ja paremat, poisid leidsid endale kohe meelepärase. Esimene värav tuli nii kiiresti, et ei jõudnud veel istudagi. Aga Pärnu lõi õige pea ühe värava tagasi ja seis oli 1:1. Põnev algus! Arutasime, kes on parim väravavaht ja poisid leidsid, et selleks on Karl Andre Vallner.
Mäng lõppes FCI Levadia võiduga ja lõpuvile kõlades läksime taas alla, et meeskond vastu võtta ja õnne soovida. Poisid said meeskonnaga riietusruumis kokku ja meie andsime tänutäheks meeskonna kaptenile üle šokolaadist jalgpalli. Tegime mõned fotod mälestuseks. Poisid hindasid jalgpalliõhtu väga põnevaks ja lubasid hoida FCI Levadiale pöidlaid järgmisteks tähtsateks mängudeks.
Veel üks üllatus – Kalevi sünnipäeval poistele oma kokandustarkust jaganud sõber Carlo kinkis poisile Eesti Jalgpallikoondise autogrammidega särgi.
