Juba kaua ei olnud klounprintsess Kärts käinud rõõmustamas oma sõpru Tallinna Lastehaiglas. Naljakuu viimasel nädalal tundus olevat hea aeg seda jälle teha.
Maja oli endise koha peal, arstid, õed ja visiidile tulnud lapsed koos vanematega sibasid fuajees edasi-tagasi. Vilgas elu käis.
Ja juba tuligi garderoobi vastu onu Ülo. Tema nimelt on haiglas suureks abiks, kui Kärts või mõni teine muinasjututegelane haiglas ringi soovib liikuda. Ülo on alati ka lahkelt valmis pildistama, et vahvad külastused ka teistele nähtavaks saaksid.
Kui Kärts oli Ülo ja garderoobitädi tervitanud, pistis ta oma roosad, suurte siniste paeltega tennised jalga, pani maski ette ja astus reipalt viiendale korrusele. Just nimelt astus, Kärts armastab palju jalgsi käia ja milleks need jalad siis olemas on ja all liiguvad, kui neid ei kasutata.
Viiendal korrusel oli nii mõnigi medõde Kärtsule juba ammune tuttav. Vaikne lõunatund oli läbi ja nii olid peaaegu igas palatis lapsed üleval. Nii sai kohe mängida Kärtsul kaasas olnud memoriini, valida kleepekaid või vastata mõistatustele.
Kõige rohkem meeldis Kärtsule see, et kõik lapsed hakkasid itsitama või mõni lausa kõva häälega naerma, kui ta oma suure roosa soenguga pea ukse vahelt sisse pistis ja rõõmsalt “Tere!” hüüdis ja siis kohe vaikselt küsis: “Kas ma tohin korraks teile külla tulla?” Muidugi lubasid kõik lapsed seda. Polnud ühtegi last ega vanemat, kes Kärtsu poleks palatisse edasi kutsunud. Lapsed said kõik endale Kärtsu tehtud õhupallivigurid ja emad-isad niisama juttu ajada.
Igal lapsel oma lugu
Klounprintsess armastab väga kuulata, kes kuidas elab, mille üle muretseb ja mis haiglasoleku ajal hästi on läinud. Mille üle kurvastatakse ja mille üle tasub rõõmustada.
Ühes palatis näiteks ootas jalaoperatsiooni üheksa-aastane tüdruk, kellel oli just päev varem olnud sünnipäev. Iluuisutamise trennis juhtus õnnetus ja jalg tuli kipsi panna. Tüdruk joonistas imeilusaid pilte. Joonistas ka Kärtsule sellise pildi, milline Kärts võiks välja näha, kui ta oleks ka üheksa-aastane. Kärts meisterdas uuele sõbrale õhupallidest sünnipäevalille. Ootamisaeg ei tundu nii pikk, kui sulle tuleb külla sõber Kärts, kellega koos saab juttu ajada ja nalja teha.
Teises palatis oli kaks tüdrukut ja ühe ema. Pole just palju neid inimesi, kes ütleksid, et oh kui tore, et me just täna haiglasse tulime. Nii just üks Saaremaalt haiglasse sõitnud ema Kärtsule kallistades ütles. Kärts oli kallistusest ja sellisest reageeringust nii meeldivalt üllatunud, et jäi sõnatuks.
Mõnes palatis olid päris suured poisid, üsna mehemõõtu. Neile tegi Kärts nalja, küsides, kas nad äkki sooviksid võitlemiseks õhupallimõõkasid. Poisid ei olnud enne klounprintsessi näinud ja olid isegi nõus naerdes mõõgad vastu võtma.
Uuest palatist leidis Kärts sõbra, kes oli väga osav memoriini tšempion. Poisil oli enda äge automarkidega memoriin haiglasse kaasa võetud ja muidugi asus ka Kärts seda mängima. Poisi isa ütles kohe, et ega teistel väga lootust tema poega võita ei ole ja nii läks ka seekord.
Haiglas ei pea olema igav
Veel oli Kärts võtnud kaasa pisikesi loomakujukesi, need meeldisid eriti väiksematele. Ka joonistamine oli meeltmööda, koos joonistati päris mitu pilti. Kärtsul oli kaasas põnev loomadega taskulambi-memoriin. Lapsed said pildikaarti tagant valgustada ja niimoodi kokkusobivad pildid hoopis hõlpsamini leida.
Haiglaelu ei pea alati olema igav ja üksluine. Üks tüdruk oli kaasa võtnud muinasjututegelase kostüümi ja paruka. Istus voodil, kõlgutas jalgu, parukas peas ja suu naerul. Tema voodi oli kaetud igasuguste põnevate asjadega – värvipliiatsite, värviraamatute, meisterdamisvahendite, šokolaadipaberite, tahvelarvuti, telefoni, raamatute ja kõige muu vajaliku kraamiga. Tundus, justkui oleks Pipi Pikksukk haiglaravil. See kõik tegi teda rõõmsamaks ja tundus, et ta on haiglaeluga juba täitsa ära harjunud. Kui sa saad lubada endale põnevaid tegevusi ja su palatis on peale sinu veel kasvõi üks mängukaaslane, siis ei tundu need päevad nii pikad ja terveks saamine käib siis palju kiiremini.
Keset siginat-saginat kulus aeg kibekiirelt ja nii avastas Kärts ehmatusega, et külastusaeg saab otsa ja päev hakkab lõppema. Ta jättis oma uute sõpradega südamlikult nägemiseni ja soovis neile kiiret paranemist. Kindlasti läheb ta maikuus uuesti lastele külla ja nakatab naeruga nii väikeseid kui suuri.
