Ilus suvehommik Viljandis on rõõmsat ärevust täis. Kogu pere seisab aias ja püüab ära aimata, kuidas võiks alata Mait Eduardi unistuste päev.
Põnev ekskursioon Päästekomandos
Kohe on ka selgus majas, sest hoovivärava ette sõidab Viljandi operatiivkorrapidaja auto, millest hüppab välja Nublu. Kui esimene tutvus Nubluga on tehtud, sõidetakse üheskoos Viljandi Päästekomandosse. Mait Eduard saab lähemalt tutvust teha kõikvõimalike päästeautodega, istuda rooli, lasta signaali, pritsida vett. Suure päästeautoga tehakse komando territooriumil ka sõiduring. Poisi näol on katkematu naeratus. Edasi minnakse vaatama redelautot ning naeratus venib veel laiemaks, kui päästetöötaja pakub välja võimaluse tõusta redeli otsas olevas korvis kõrgele. Sellist võimalust ei lase Mait Eduard endale kaks korda pakkuda ning kutsub esimesel korral kaasa isa. Tõustakse kõrgele-kõrgele ning vaade avaneb kaugele. Teisele tõusmisele läheb poiss juba koos õdedega, et nendele natukene mehelikku tuge pakkuda.
Edasi tehakse tutvust Päästekomando siseruumidega ning leitakse üheskoos vastused küsimustele, kas tuletõrjujad kannavad sokke, mida tuletõrjujad söövad ning kas nad ka kunagi magavad. Lõpetuseks kingivad Päästekomando mehed poisile mitu karpi päästeautosid ning ühe suurema tuletõrjeauto, punase kiivri ning õhupalle.
Eedu lemmikud on haid
Kuna meie päevakavas on iga minut arvel, on paras aeg hakata sõitma Tartu poole. Lumivalge limusiin sõidutab pere Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi juurde. Mait Eduard on tahtnud juba ammu näha oma lemmiklooma haid ning selle teravaid hambaid katsuda. Loodusmuuseumi giid alustab küll võimsate meteoriitide tutvustamisega, kuid peagi jõutakse ikka suurte loomade ja kalade juurde ning uudistatakse erinevaid hailiike. Kuna muuseumis on ka mõned elusloomad, siis tutvutakse lähemalt kilpkonna ja püütoniga ning viimasega koos tehakse vahva fotosessioon. Muuseumikülastuse lõpetuseks saab Mait Eduard koti erinevate haiteemaliste kingitustega ning tema kaela riputatakse päris hai hammas.
Roheline supp ja Tagurpidi Maja
Seejärel toimub kiire lõuna restoranis Dorpat, kus ootab üleni roheline ports lõunasööki. Mait Eduardi vaieldamatu lemmik on ainult ja üleni roheline toit. Kui vaid saaks kartulid ka roheliseks värvida! Supi on kokk õnneks ikka roheliseks teinud.
Kõht täis, on aeg suunduda Tagurpidi Majja. Seal pole tõsiseks jääda lihtsalt võimalik, kõik on ju täpselt nii, nagu olla ei saa, seega on palju nalja ja naeru ning taaskord tehakse palju pilte.
Üllatus Victor Cronelt
Edasi suundutakse üheskoos PlayCity vaimustavasse mängutuppa, kus aeg lendab linnutiivul ning mängulist tegevust ning lustimist jagub nii väikesele mehele kui ka suurematele. Säravad tuledes autod ei jäta poissi külmaks ja autodroomilt ei taha ta mitte lahkuda. Mängimine väsitab ikka päris ära ja võtab lausa higiseks.
Enne mängutoast lahkumist saabub ootamatult videotervitus. Mait Eduardi iidol Victor Crone annab video vahendusel teada, et poiss koos oma perega on oodatud juulikuu keskel Antoniuse õues toimuvale kontserdile ning siis toimub ka poisi ning staari omavaheline kohtumine. Uskumatu!
Peaaegu ongi käes aeg hakata kodu poole sõitma, kuid enne veel tehakse peatus härra Kalju Praksi kodus ning kogu pere saab tutvuda vanahärra legoharrastusega – selgub, et legod ei paelu mitte ainult lapsi, vaid ka vanemaid inimesi.
Amservi bussiga koduteele asudes jääb päevakangelane esimesel sõidusekundil magama ‒ lihtsalt nii palju emotsioone on päeva jooksul kogunenud ja väikese mehe ära väsitanud.
