Mihkli ja Kaspari muinasjutuline reis Stockholmi
Oma reisi alustasime vereanalüüsi tegemisega haiglas. Arsti sõnul oli kõik nii nagu peab ning luba reisiks oli olemas.
Laevas olid väga mõnusad kajutid ja probleeme ainult üks ‒ kes saab ülemisel naril magada. Kuna nelja-aastane Mihkel oskab ennast igast voodist maha keerata, siis kahjuks tema soov ei täitunud ja lae alla pidi ronima ema. Enne magamaminekut jõudsime siiski palju teha – sõime õhtust rikkalikus Rootsi lauas (kust lapsed leidsid üles friikartulid ja lihapallid), mängisime ja vaatasime Lotte etendust. Lisaks muidugi kõvasti jooksmist pikkades koridorides. Magama jäämine oli seekord päris keeruline.
Uut hommikut alustasime taas Rootsi lauas, kus jälgisime laeva manööverdamist läbi saarestiku. Peagi olime Stockholmis.
Muinasjutumaa ja pisut hirmutav rong
Võtsime suuna Junibackeni poole, et saada osa Astrid Lindgreni loodud maailmast. See on tõesti laste muinasjutumaa – seal saab tutvuda Segasumma suvila ja ka teiste lugude toimumise paikadega. Vahvaks elamuseks oli muinasjuturong, kus ka eestikeelne tutvustus olemas oli. Mihkel siiski leidis, et rong oli tema jaoks veidi hirmutav ja mõne suure roti ja lohe võiks sealt eemaldada. Samas kõik muu oli äge ja need kaks tundi möödusid kiiresti. Kuna öine uni oli kõigil lühikeseks jäänud, siis tõttasime hotelli lõunauinakule.
Peale uinakut oli meil täitsa plaanivaba õhtupoolik, mille sisustasime Vaasa pargis mänguväljakut külastades – seal sai kiikuda, ronida, joosta ja jalgpalli mängida. Park oli täis lapsi, kes nautisid sooja suveõhtut ning veetsid aktiivselt aega. Peale mängimist sai läheduses paar pitsat kõhtu ning üks väga meeldejääv päev jõudiski õhtusse.
Võrratu avastuskeskus pani laste silmad särama
Teisel päeval võtsime ette Stockholmist veidi kaugemal asuva Tom Tits avastuskeskuse, mida võiks võrrelda Ahhaa keskusega. Hommikupoolikul sadas vihma ning oli ideaalne aeg tubasteks tegevusteks. Alustasime esimeselt korruselt ning vaatamata sellele, et inglisekeelseid tutvustusi sellel korrusel oli napilt, suutsime seal 45 minutit vabalt mööda saata. Ja siis leidsime, et seal on veel mõned korrused… Ja igal korrusel võiks vähemalt tunnikese veeta. Kuueaastane Kaspar leidis, et ratastooliga on huvitav sõitmist proovida, aga ukse lahtisaamine oli ikka suhteliselt võimatu. Läbi maja sai liugu lasta ja siis veel veega mängida ja muid katseid teha. Peale mitut tundi avastamist olime väsinud, aga veel palju oleks olnud teha ja proovida. Tuleb ikka kunagi tagasi minna. Õhtupoolikul, kui ilm oli veidi parem, jalutasime kuningalossi ümbruses ja tutvusime vanalinnaga.
Meie viimane päev Stockholmis algas tehnikamuuseumiga. Ka seal veetsime mitu tundi. Kaspar olekski vist võinud videomängude korrusele jääda, aga kindlasti kõige vahvam oli robotite näitus ja eriti veel Bumblebee kuju (kuna poisid on suured transformerite fännid). Peale muuseumit võtsime veel ette kruiisi ja reis hakkaski jõudma lõpule. Jäi veel terve õhtu laeva mängutubades ja koridorides jooksmiseks.
