Ühel päikselisel hommikul külastas krutskeid täis Pipi Pikksukk Tallinna lastehaiglas viibivaid lapsi.
Ja taaskord oli ahvipärdik Nilsson salaja Pipi kohvrisse pugenud, sooviga samuti lapsi tervitada. Loomad küll haiglasse lubatud pole, aga lapsed olid lahkelt nõus seda saladust enda teada hoidma.
Sel külaskäigul olid haiglapalatid lapsi pungil täis, kuid õnneks pääses suurem osa neist juba samal päeval kodusele ravile.
Lobiseti maast ja ilmast, seiklustest, sõprusest ning kõigest muust, mis pähe tuli. Pipil oli kaasas ka kohvritäis mänge, kuid kuna suurem osa energiast kulus põnevate vestluste lainel, siis mänge väga pikalt nautida ei jõutudki.
Mõne lapsega prooviti kollaste tibudega kaugusviset teha. Soovijad said endale ka Pipilt tätoveeringu käele. Seebimullikeste püüdmine pakkus rõõmu just pisematele tegelastele ning oli neidki, kes proovisid klotsidest vahvaid nägusid kokku panna.
Lastel õnnestus tutvuda Pipi uhke kaleidoskoobiga, mille ta koos piraadiga hiljaaegu Kurrunurruvutisaarel meisterdanud oli. Seda uurisid lapsed küll suure põnevusega.
Pipile valmistas südamest rõõmu teadmine, et tal oli olnud võimalus laste tuju pisutki tõsta ja üheskoos sai veedetud üks meeleolukas ning mänguliselt vahva hommikupoolik.
