“Sind oodatakse,” teatab haiglaõde saabunud külalisele – lastele on haiglasse läinud rõõmu viima Pipi Pikksukk!
Tõepoolest ootas pisike tüdruk kohtumist Pipiga, olenemata sellest, et enesetunne ei olnud kõige parem ja jaksu õige vähe. Pipi kindlasti ei tervita sõpra suure lärmiga, vaid tasapisi-salamisi-vaikselt. Külaline uudistab, kellele ta külla on läinud, kui hea on voodi ja mis põnevad mänguasjad on lastel endil kaasas. Lapsed tahavad väga näidata oma asju, kuid suur huvi on ka teada saada, mis on Pipi kotis peidus.
Ajalehed, paelad, sokid, pliiats ja paberist lilled – vot selline koti sisu on oranžide juustega tüdrukul kaasas. Lugema lehti Pipi ei asu, kuid meisterdab lastele toredaid paberist nukke, mis neile kingituseks ja seltsiks jäävad. Paberist lillele kirjutab Pipi “Ilusat päeva!”, lehvitab uksel heade soovidega ja koputab juba järgmisele palatiuksele.
Bowlingu meistri leidtsime palatist number neli! Pipil ei olnud isegi võimalust, sest tema veeretatud pallid läksid mujale kui vastu kurikaid, mis pidid pikali kukkuma. Ka trikkidest polnud kasu, sest haiglaravil viibinud poiss oli ülimalt tähelepanelik ja kohtunikule omaselt andis ka kohe märku eksimusest! Mäng oli lõbus ja tuli just õigel ajal! Nimelt oli poisil peagi aeg minna operatsioonile, mistõttu oli õhus tunda ärevust kui Pipi palatisse jõudis. Alguses ei saanud vedama, pärast jällegi pidama, kuid peagi oli aeg jätkata planeeritud päevaga ja külalisele lehvitada. Omavahel sai tehtud kokkulepe, et järgmine kord kohtuvad juba bowlingusaalis, mitte haiglas ja panevad end uuesti proovile!
“Ma ei ole ammu nii palju naeratanud,” sõnab fotoaparaadi tagant välja pugenud kaameramees. Nii tore, et süda ei ole mitte rõõmu täis ainult lastel, kellel tegelased külas käivad, vaid ka kõikidel teistel inimestel ümber, kes haiglas töötavad või külastavad. Saage terveks, head sõbrad!
