Saime Rauliga kokku eelmise aasta lõpus ning juba esimestest hetkedest oli selge, et tal on kaks suurt kirge – korvpall ja pitsa. Jõulud ja vaheaeg olid ukse ees ning samal ajal, sel ajal kui paljud puhkasid, asusid meie unistuste haldjad vaikselt tegutsema. Plaanid said paika, detailid lihvitud ja elevus aina kasvas, sest Rauli unistuste päev oli lähenemas.
Unistuste päev BC Kalev/Cramoga
Ühel kargel ja päikselisel talvehommikul, 1. veebruaril, algas kaua oodatud päev. Raulil oli sees see eriline tunne, kas tõesti ongi käes unistuste päev ja milline see olema saab. Suundusime Nord Spordihoonesse, kus sel päeval treenis korvpallimeeskond BC Kalev/Cramo. Mängijad ja treenerid saabusid järjest, ning iga hetkega kasvas väike elevus. Kõik võtsid Rauli ja tema pere vastu siira soojuse ja rõõmuga, nagu oleksid nad ammu oodatud külalised.
Kui pere oli kohale jõudnud, astus nende juurde Kalev/Cramo turundusjuht Allan ja ulatas Raulile väikese kingituse. Aga see polnud lihtsalt kingitus, see oli päris oma nimega särk! Lisaks sall, kalender ja isegi trennijalanõude kott.
Seejärel mindi riietusruumi ning valmistuti treeninguks, muidugi pani Raul selga just kingituseks saadud enda nimega särgi. Alguses hoidis poiss veidi tagasi ja jälgis toimuvat kaugemalt, kuid juba peagi tulid teda tervitama treenerid ja meeskonna kapten Martin Dorbek. Siis liitusid ka teised mängijad, igaüks leidis aega, et Rauliga paar sõna vahetada, julgustada ja teda trenni kaasa haarata.
Treening algas ning Raul jälgis huviga, kuidas profid soojendust teevad. Ta saatis isa enda asemel Martiniga paarisharjutusi tegema. Kuid üsna ruttu haaras ta ise palli ja hakkas koos ema ja meie unistuste haldjatega korvi viskama. Samm-sammult muutus ta järjest julgemaks ning tundis end platsil aina kindlamalt.
Kui mängijatel tekkis harjutuste vahel paus ja kätte jõudis vabavisete aeg, liitus Raul meeskonnaga. Ja kui pall korvi lendas, kõlas saalis aplaus. See on ehtne meeskonnavaim, kus elatakse üksteisele kaasa ja rõõmustatakse koos.
Treeningu lõpus koguneti platsi keskele ringi ning tehti suur ühine aplaus, justkui tähistamaks seda, et Raul oli selle päeva üks tähtsamaid mängijaid. Aga sellega ei olnud üllatused veel lõppenud. Mehed mängisid Rauliga “viite miinust”, kuid nimetasid selle ümber “kolmeks miinuseks” – sest unistuste päeval peab ju kõik natuke lihtsam ja lõbusam olema. Tehti trikke, naerdi, visati korvi, jäädvustati pilte.
Veel üks eriti äge üllatus oli see, et Kalev/Cramo kutsus Rauli ja tema pere Riiga oma mängule.
Isetehtud pitsa
Pärast nii aktiivset ja elamusterohket korvpallihommikut oli selge, et kõigil on kõht tühi. Nii suundusime edasi La Cucina Restoran & Pizzeriasse. Restoranis võttis meid vastu peakokk, kes jagas kõigile põnevaid nippe, kuidas sünnib tõeliselt hea pitsa. See polnud lihtsalt söömine, vaid päris oma kätega tegemine. Igaüks sai proovida taigna vormimist, lisandite sättimist ning isegi seda kõige ägedamat osa, pitsa kiviahju panemist ja sealt välja võtmist.
Kõige keerulisemaks osutus aga hoopis valik, mida pitsale peale panna. Võimalusi oli nii palju! Alustati nagu ikka tomatikastmest ning siis algas kõige põnevam osa, oma unistuste pitsa kokku panemine.
Raul oli kogu protsessist täielikult haaratud ning nautis iga hetke. Päeva magusaks krooniks valmistas ta koos peakokaga kogu perele ka “nutella pitsad”. See oli ideaalne lõpp ühele tõeliselt erilisele päevale.
Korvpallimäng Riias
Raulile kingitud piletid BC Kalev/Cramo mängule Riias olid justkui järgmine peatükk tema unistuste päeva loos. Ta ootas seda väljasõitu terve nädala elevusega, süda täis ootusärevust.
Kui lõpuks saabus väljasõidu päev, pakiti kaasa kõik vajalik tõelise fänni jaoks: pasunad, Kalevi fänniriided ja muidugi suur rõõm, mis kogu perega kaasa tuli. Ees ootas seiklus, mis algas eriti ägedalt – lennukiga kiirelt Riiga!
Riias jõuti mängupaika ning juba saali sisenedes oli tunda erilist atmosfääri. Oi-oi-oi, kui põnev see mäng oli! Raul vaatas särasilmil platsile, kus jooksid ringi tuttavad näod. Needsamad mängijad, kellega ta alles hiljuti koos treeningul oli olnud. Ja mis kõige ägedam, mehed muudkui sopsasid kolmeseid, publik Eestist elas tulihingeliselt meie omadele kaasa.
Eriti lahe oli ka see, et lapsed said trummi mängida ja fännielamust veelgi võimsamaks muuta. Raul nautis kogu seda melu täiel rinnal ning elas Kalev/Cramole kaasa nii, nagu ainult tõeline fänn oskab. Ja mis kõige ägedam, Kalev/Cramo võitis!
Pärast mängu ootas Rauli veel üks eriline hetk. Ta sai meeskonnaga patsu lüüa ning nagu treeningul kokkulepitud, ütles Hugo Toom talle ka rõõmsalt “Tsau”.
Riia vanalinn ja kodutee
Järgmisel päeval võttis pere aega ka Riia avastamiseks. Külastati vanalinna, jalutati mööda kauneid tänavaid ning nauditi üheskoos seda väikest reisi, mis oli täis nii elamusi kui ka sooje perehetki. Peagi tuli aga taas sammud seada lennujaama poole, sest ees ootas tagasisõit koju.
Unistus teeb imet!
