Adrenaliini-, teadus- ja elamusrohke päev
Ühel novembripäeval kohtusime Risto ja tema emaga. Teel kohtumisele, olid nad juba mõelnud ja arutanud millised võiksid olla unistused mille täitmist saaksime proovida.
Risto oli esmapilgul tagasihoidlik. Ema julgustaval toetusel said mõned mõtted meile kirja. Nimelt on Risto väga suur Legode ehitaja, tugev matemaatik ja teaduse fänn. Talle meeldib adrenaliin. Ta ootas millal kinno jõuavad Siil Sonicu uued seiklused. Mõnest Hesburgeri burgerist ei ütle ta kunagi ära.
Natuke adrenaliini
Risto unistuste püüdmine algas ühel esmapilgul lumisel ja päikselisel pühapäeval. Meil tuli sõita Kose Bagirajale. Seekord bagisid ei olnud ja ilm päikseliseks ei jäänud. Lund hakkas sadama ja tuiskama. See sobis meile, sest libedal lume-jäärajal ootas meid juba Kristjan, et näidata kuidas üks õige lumerajasõit käib.
Adrenaliin on vist iga poisi sisse kirjutatud. Nii ka Ristole. See millise rõõmsa näoga tuli autost meile esmapilgul tagasihoidlikuna tundunud poiss, oli hämmastav.
Kristjanilt sai küsida küsimusi ja termineid driftimise kohta. Proovida püüda tippkiirust jäisel rajal. Sai tunda seda tunnet, kui auto libiseb ühte külge ees vedades ja siis kiire vahetusega teist külge ees vedades. Vahele võib-olla ka mõne pirueti teha. See kõik toimus muidugi ohutust silmas pidades. Superkogemus mida ise autoga proovida ei julgeks ja maanteel sõites poleks lubatudki.
Veidi teadust
Näod rõõmsad ja meel taas rahulik, seadsime sõidusuuna Tallinna poole. Teel tegime peatuse Peetri Hesburgeris. Päevale kohaselt sai valida neid burgereid, mis hetkel tundusid kõige-kõigemad. Valisime seekord klassikalise hesburgeri, kanatortillad ja krõbekana burgerid. Lemmikjoogid ja friikad. Mida veel tahta!
Seejärel ootas meid ees üks väga põnev ja teistmoodi pealelõuna Rakett69 pardal. Seekord ei olnud meil võimalust sõita päris raketi pardal, sest selleks tuleb Ristol mõned aastad oodata. Samas saime siiski väga ägeda kogemuse juba 15. hooaja Rakett69 saatesarja teadusteatrivooru salvestusest.
Rakett69 oli Risto üks peamisi unistusi. Meid ootas Ülemistel asuvas Rakett69 teadusstuudios juba Helen, kes meid kogu tiimiga tuttavaks tegi. Produtsent, režissöör, toimetaja, teadustoimetajad – täpselt ei oskagi enam öelda keda kõiki me nägime. Ägedaks ehitatud stuudio, kaamerad, valgused, Rakett69 temaatika. Kõige olulisematest, kellega kohtusime, olid raketisaate finalistid, teadushimulised noored, kes soovivad end proovile panna, ning Aigar Vaigu – saatejuht ja kohtunik, kes seegi kord sidus publikut, žüriid ja finaliste.
Teadusteatrivoor oli kaasahaarav. Meile tundus, et kõikide finalistide kodutööd olid väga korralikult ette valmistatud, esitlused olid põnevad ja teadmisi pakkuvad. Saate võtete vahele räägitud lood olid žürii poolt huvitavad ja mõned jutustatud kassilood isegi naljakad.
Kes Rakett69 saadet näinud, teab iga saate lõpus toimuvast lõpuheitlusest. Enne kohustuslikku duelli tegime meiegi panuseid, kes võiksid olla need kaks kes peavad duellile minema. Ära me seda ei arvanud ja täna teile ei saa veel öelda, selleks tuleb Rakett69 saadet vaadata. Saame kinnitada, et lõpuduell oli pinget pakkuv ning nõudis külma närvi. Võitis osaleja, kes seekord oli parem. Ristole jääb mälestuseks saate salvestuselt kingiks saadud Rakett69 fännipusa.
Parim lõõgastus
Et unistuste päev saaks korraliku finiši, võtsime sammud meie hea sõbra Apollo Kino poole. Maailma kiireima elusolendi, Siil Sonicu eelmised seiklused olid juba vaadatud. Risto unistuseks oli olnud Siil Sonicu kolmanda seikluse nägemine.
Film esilinastuski Eestis detsembri lõpus ja sobis meie päeva lõpetamiseks suurepäraselt. Unistuste päevale kohaselt võtsime filmielamusele kaasa parima popkorni ja suurimad lemmikjoogid. Põnev seiklusfilm võis alata ja meie seekordne seikluslik päev lõppeda.
Unistused teevad imet!
