Ükssarvik Säde külastas taas Tallinna Lastehaiglas viibivaid lapsi, et nende päeva veidi rõõmu tuua ja oma kohalolekuga väike panus anda.
Alustati omavaheliste sõprussuhete loomisega. Seejärel teavitas Säde kõikidele lastele ja nende vanematele, mis oleksid nende nimed ükssarvikutena, lisaks mängiti vahvaid mänge ning kõikide laste käed said kaunistatud armsate loomakeste tattoodega. Õhupallivigurid olid sel päeval samuti populaarsed. Külastusel lendas aeg justkui linnulennul, aga eks see heas seltskonnas nii kipubki minema.
Säde kohtas ühes palatis isa, kes sarviku kohe ära tundis. Alles paar kuud tagasi oli seesama isa seal haiglas oma noorema pojaga, seda kohtumist meenutab ka tore fotojäädvustus. Nüüd kohtusid nad taas, seekord juba vanema poja tõttu. Küll see eluke mängib vahel vingerpusse.
Õnneks on mõlema poja tervislik seisund tunduvalt parem, noorem on juba paranenud.
Ühte väikest ja armast Karli kohtab ükssarvik haiglas aga liigagi tihti. Säde suurimaks sooviks on, et saabuks ruttu juba see aeg, kus Karli tervis muutuks niivõrd heaks, et haiglasse enam asja tal poleks.
Lahkudes soovis Säde kõikidele sõpradele kiiret paranemist ja tugevat tervist. Ta oli nii õnnelik, et sai oma aega nende imeliste lastega jagada ja nende päeva meeleolukamaks muuta!
