Tallinna Lastehaiglas kappas seekord ringi ükssarvik Säde. Oli südantsoojendav näha laste elevust ja rõõmu, kui nad värvikat tegelast kohtasid.
Sädel oli kaasas kotitäis pulbitsevat head tuju, mida ta lahkelt kõikidele jagas. Lapsed ja mõni emagi said endale isikliku imetoreda ükssarviku nime. Ka õhupallivigurid ja ükssarvikukivikesed kulusid hästi marjaks ära.
Üheskoos otsiti piltidelt erinevusi, pandi kokku ükssarvikukuju ja mõned lapsed õppisid isegi võlutriki selgeks. Sädel oli äärmiselt hea meel, et ta sai laste päeva natukene päikest tuua ja neile naeratuse näole võluda.
Eriliselt jäi meelde üks väike armas neiu, kes kurvalt operatsioonile minekut ootas. Lapse nägu muutus hetkega rõõmsaks, kui ükssarvik tema palatisse sisse astus. Säde mõistis, et tema tegu on nii pisike, aga nii suure tähtsusega ning ta tundis kirjeldamatut tänutunnet antud võimaluse eest, seal laste jaoks olemas olla.
